Eile saatis Prantsusmaa 228 reisijaga Atlandi ookeani kadunud Air France’i lennukit otsima tuumaallveelaeva, teatas riigi kaitseminister Herve Morin.
Kadunud lennuki otsingud jätkuvad
6. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oma vaatlusvarustusega võib see aidata meil leida mustad kastid,» põhjendas Morin sõjaaluse väljasaatmist.
Siiani pole leitud mingeid lennuki jäänuseid, kuigi Brasiilia võimud olid varem teatanud, et on leidnud Atlandi ookeanist lennuki tükke.
Prantsuse lennuohutusbüroo kinnitas, et reisilennuki õnnetuse asjaolude uurimisel on ilmnenud ebakõla pardaarvuti kiirusemõõtmise tulemustes, sest lennuki kiirusemõõdikutelt saadetud andmed olid erinevad, vahendas AFP.
Lennukatastroofi uurijate hulgas liigub ka spekulatsioone, et Atlandi ookeani kohal esmaspäeval alla kukkunud lennukile võis saatuslikuks saada kiirust ja kõrgust mõõtva seadeldise jäätumine.
Kaks anonüümseks jääda soovinud uurijat kinnitasid uudisteagentuurile Associated Press, et Air France’i salapärase kadumiseni viinud sündmusteahela võis põhjustada õhusõiduki kiirus- ja kõrgusmõõdiku ehk niinimetatud Pitot’ toru võimalik jäätumine ekstreemsetes ilmastikuoludes.
Siiski on uurijate sõnul veel vara lennukatastroofi põhjustest lõplikke järeldusi teha, vahendas Wall Steet Journal. Õnnetuse põhjuste teooriad muutuvad iga päev ning ulatuvad tugevast äikesetormist turbulentsi, põlengu, piloodi vea ja kõigi nimetatud tegurite koosmõjuni.
Air France’i lend 447 Rio de Janeirost Pariisi kukkus merre esmaspäeval. Lennuki pardal oli 228 inimest, sealhulgas ka üks Eesti kodanik.
Lennufirma Air France on kinnitanud Airbus 330-200 pardal viibinud inimeste perekondadele, et lennuk purunes tükkideks ja lootust ellujäänuid leida pole. Seda rääkis firma tegevdirektor Pierre-Henri Gourgeon pereliikmetega toimunud privaatsel kohtumisel.