Ilus ilm, mis soosib hommikust jalutuskäiku perega, enamasti tõstab valimiste osalusprotsenti. Vihmasel päeval jääb vähemalt osa hääleõiguslikust seltskonnast koju. Europealinnas Brüsselis vaheldus eile mõõdukas päike üpris jaheda vihmaga.
Euroopa valijate eelistused tegid suure sammu paremale
8. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavatel liikus inimesi hõredalt ja peaaegu iga teine vastutulnu, kellelt sai küsitud, kas ta valimas käis, nentis ameerikalikus inglise keeles, et ei, sest ta pole eurooplane. Üksik ostukottidega sakslanna ehmatas ära ning tunnistas siis häbelikult, et unustas eelhääletamata ja nüüd võõras riigis enam ei saa.
Vähesed belglaseks osutunud küsitletud teatasid aga kiirelt, et jah, juba hommikul. Ilmselt mitte seetõttu, et belglased oleksid ebatavaliselt korralikud kodanikud. Neil on hääletamise juures üks lisamotivaator. Täpsemalt öeldes, piits. Valimine on kohustuslik ja kodanikukohuse täitmata jätjat ootab trahv.
Sestap tulevadki sellest riigist iga ilmaga sellised osalusprotsendid, milleni Eestit ka e-valimised ei kergitaks. Aga leidub ka tõesti hingest korralikke Belgia kodanikke – üks proua täpsustas omal algatusel, et tema läheks valima isegi siis, kui ei peaks.
Lisaks toimusid Belgias eile ka piirkondlikud valimised, mille kohta ennustasid vaatlejad, et nood võivad lõhesid hollandikeelsete flaamide ja prantsuskeelsete valloonide vahel veelgi laiemaks rebida.
Ideoloogilises plaanis aga näis eile õhtul, et Belgia on üks paljudest Euroopa riikidest, kus paremkonservatiivid võtavad valimistel selge võidu, hoolimata sellest, et majanduskriisi tõttu on mõned intellektuaalid hakanud taas häid mõtteid ammutama Karl Marxi «Kapitalist» ja kuulutanud senise maailmakorralduse lootusetult kaduvaks nähtuseks.
Näiteks Prantsusmaal läks president Nicolas Sarkozy UMP partei kaukasse umbes 28 protsenti häältest ja suuruselt teiste sotsialistide osaks langes vaid 17 protsenti.
Saksamaal pidid kantsler Angela Merkeli kristlikud demokraadid tunnistama küll kuueprotsendilist toetuse langust, kuid võisid samas rõõmustada selle üle, et neil on siiski endiselt suurim toetajaskond ja sotsialistidel läks veelgi halvemini. Ungaris kogus opositsiooniline paremtsentristlik Fidesz 67 protsenti kõigist häältest ehk 16 selle riigi 22 saadikukohast on nende.
Konservatiivid võidutsesid ka Hispaanias. Tõsi, seal on suur osa valijaskonnast väga veendunud ühe või teise poole kindlad pooldajad, keda jooksvad küsimused märgatavalt ei loksuta. Mistap parempoolse Rahvaerakonna 43-protsendiline toetus ületas vaid üsna napilt valitsevate sotsialistide 40 protsenti.
Mõningates riikides aga ei tõusnud esile mitte ainult parempoolsed, vaid ka paremäärmuslikud parteid. Näiteks Hollandi 25 tulevasest eurosaadikust neli kuuluvad tõenäoliselt võõravihast oma kaubamärgi teinud Geert Wildersi Vabadusparteisse.
Ka Austria paremäärmuslased näisid hoolimata sellest, et kurikuulus Jörg Haider surma läbi mullu nende ridadest lahkus, saavutavat muljetavaldava tulemuse.
Koos Rumeeniaga Euroopa Liidu kahe uusima ja korrumpeerunuima riigi tiitlit hoidev Bulgaaria suutis seda eile aga taas kinnitada.
Nimelt arreteeris sealne politsei eile uudisteagentuuri AFP andmeil mitmel pool riigis hääleostjaid. Ühes mustlaste linnaosas pakutud näiteks hääle eest 30 leud (234 krooni) ning grillkana.
Seda hoolimata tõsiasjast, et oma rahva kombeid tundvad Bulgaaria võimud sundisid sel korral kõiki parteisid varustama reklaamplakateid ka kirjaga «Hääle ostmine on kuritegu».
Brüsselis elavad põhjaeurooplased teadsid eile kerge irooniaga muu hulgas rääkida ka sellest, et Rumeenias pidada hääle hinnaks olema 40 eurot (umbes 625 Eesti krooni), teatud Itaalia piirkondades aga vaid 80 eurosenti (12 krooni ja 50 senti).