Kogu ühenduse keskmine valimisaktiivsus jäi ligi 43 protsendi juurde, mis on veel paar protsendipunkti madalam kui eelmistel valimistel.
Eurooplaste huvi eurovalimiste vastu kahanes pisut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates esimestest europarlamendi valimistest 1979. aastal, kui üheksas riigis valis parlamenti üle 60 protsendi inimestest, on valijate aktiivsus kõigil valimistel järjest vähenenud.
Traditsiooniliselt kõrge on aktiivsus riikides, kus valimised on kohustuslikud – Belgias, Luksemburgis jne on aktiivsus tavaliselt 90 protsendi juures.
Üllatuslikult palju käisid valimas lätlased – üle 52 protsendi. Sellele aitasid ilmselt siiski märkimisväärselt kaasa kohalike valimiste toimumine samal ajal ning ka lihtsalt suur hulk rahulolematuid valijaid, kes tahtsid avaldada arvamust maa halvanud ja valitsuse kukutanud majanduskriisi kohta.
Leedulaste äärmiselt madal tulemus – enne seda kui valimisjaoskonnad sulgeti, jäi nende aktiivsus veidi alla 16 protsendi - on ilmselt seotud faktiga, et pärast hiljuti toimunud presidendivalimisi ei jaksa leedukad enam valimiskastide juurde minna.
Eelmiste valimiste punane latern Slovakkia suutis seekord koguda kaks protsenti rohkem hääletajaid – üle 19 protsenti valijaskonnast 2004. aasta alla 17 asemel.
Veidi eelmistele valimistele alla (ja ühtlasi ka Eestile alla) jäi soomlaste valimisaktiivsus – seal käis valimas 40,4 protsenti valijaist. Suured valitsuserakonnad – Koonderakond ja Keskerakond olid mõlemad saamas kolme kohta, mis tähendab üht vähem kui eelmistel valimistel. Ka sotsiaaldemokraadid kaotasid koha.
Suuremates Euroopa riikides langes valimisaktiivsus kõigis pisut – nii Saksamaal, Prantsusmaal, kui Hollandis.
Kommentaar
Aivar Voog
TNS Emori uuringueQkspert:
Eile (laupäeval – toim) avalikustasime oma viimase uuringutulemuse, kus valimisaktiivsus oli 45 protsendi lähedal. Seega on 43,2 protsenti ootuspärane tulemus. Juba eelmisel aastal, kui eurobaromeetrites valimisaktiivsust määrati, oli näha, et Eesti näitajad olid Euroopa keskmiste lähedal. Eelmised Euroopa Parlamendi valimised jäid võib-olla inimestele natuke võõraks. Toona ei olnud ka seda intriigi, mis praegu on. Seekord said inimesed hääletada erinevate asjade vastu – Euroopa Liidu vastu või valitsuse vastu või erakondade vastu. Kui hääletasid erakondade vastu, siis hääletasid üksikkandidaadi poolt. Kui tahtsid valitsuse vastu hääletada, siis hääletasid Keskerakonna poolt. Kui tahtsid Euroopa Liidu vastu hääletada, siis võtsid Libertase või Martin Helme või mõne sellise äärmuslikuma variandi. Inimesed said näidata oma meelsust.
Tõnis Stamberg
Turu-uuringute ASi tegevjuht:
Kui võrrelda eelmiste Euroopa Parlamendi valimistega, mil valimisaktiivsus oli ligi 27 protsenti, siis on tulemus tõesti üllatavalt hea. Ma ise ootasin valimisaktiivsust kusagil 40 protsendi ligi või pigem alla selle. Ma arvan, et siin on ilmselt õigus nendel, kes on olnud seda meelt, et paljuski on tegemist protestihääletusega. Rahvas avaldab selle hääletusega lihtsalt oma meelsust. Eks seda peaks muidugi olema näha ka hääletustulemustes, mis saavad avalikuks kell 23. Ma ootan suure huviga, kas üksikkandidaat Tarand saab sisse või ei saa (Postimees küsis arvamust enne valimistulemuste selgumist – toim), praegu tundub, et võib saada küll. Valimisaktiivsusele on poliitiliselt pingeline aeg kindlasti kasuks tulnud. Võib-olla on rohkem aru saadud oma kodanikukohusest, et valimata jättes annad sa tegelikult parema võimalusele nendele, kes arvavad teisiti ja kes annaks hääle kellelegi teisele.