Iraani valimised tõid rahva tänavale

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeleavaldused Teherani tänavatel muutusid vägivaldseteks.
Meeleavaldused Teherani tänavatel muutusid vägivaldseteks. Foto: AFP / Scanpix

Eile õhtul jätkusid Teheranis meeleavaldused, tänavatele tulid nii presidendivalimiste võitjaks kuulutatud Mahmoud Ahmadinejadi kui tulemusi eitava vastaskandidaadi Mir Hossein Mousavi marulised poolehoidjad.




«Valimised on nagu jalgpallimatš kahe meeskonna vahel. Kaotajad peaksid lihtsalt tulemusega leppima,» kinnitas Ahmadinejad eile, kui kümned tuhanded tema toetajad kogunesid pealinna Teherani tänavatele lippudega pidutsema.

Samal ajal teatas Mousavi aga, et reedeste valimiste tulemused tuleb üldse tühistada ja esitas põhiseaduse järelevalvenõukogule ka vastava palve.

Eile olid teist päeva Teherani ja teiste linnade tänavatel ka Mousavi toetajad, kes pole Ahmadinejadi võiduga rahul. Neil on politseiga olnud mitu verist kokkupõrget – vahistatud oli eilseks peaaegu 200 inimest, nii poliitikuid kui ka korrarikkujaid.

Mousavi väitel võitis praegune riigipea Mahmoud Ahmadinejad valimised pettusega.
Vaid mõni tund pärast seda kui Iraanis reede õhtul valimiskastid suleti, kuulutas Mousavi end võitjaks. Tema suurt populaarsust näitasid ka mitmed enne valimisi tehtud arvamusküsitlused.

Selle järel teatas aga Iraani uudisteagentuur IRNA ning hiljem ka valimiskomisjon, et edumaa on hoopis Ahmadinejadil ning hiljem kuulutas siseminister Sadeq Mahsouli ta 62,6 protsendiga häältest valimiste võitjaks.

Mõõdukamat välispoliitikat toetavat Mousavit toetas Mahsouli sõnul vaid 33,7 protsenti valinuist.

Mousavi ei tunnistanud kohe valimistulemusi ning nimetas neid võltsituiks. Endine peaminister ütles avalduses, et tema rahvuslik ja usuline kohustus on paljastada selle protsessi saladused ja selgitada selle hävitavaid tagajärgi riigi tulevikule.

Ka valimistel viimaseks jäänud reformimeelne kandidaat Mehdi Karroubi ütles, et tulemus on kehtetu.

Mousavi toetajad, peamiselt noored, naised ning reformimeelsed vihastasid Ahmadinejadi võiduteate ja segaduse peale ning tulid tänavatele. «Ma kardan, et nad mängisid häältega,» ütles üks naine pärast seda, kui Mousavi oli võime rikkumistes süüdistanud.

Teheranis kõlasid meeleavaldajatelt hüüded «Maha diktaator!» ja «Surm diktaatorile!». Politseinike suunas visati kive, korrakaitsjad ründasid meeleavaldajaid kumminuiadega, teatas AFP korrespondent.

Riik keelas meeleavalduste vältimiseks juurdepääsu Facebookile ja muudele interneti suhtluskeskkondadele, hiljem blokeeriti ka mobiilisõnumite saatmine, sest opositsioon oli suutnud SMS-kampaaniate abil palju rahvast tänavatele saada. Juba enne tulemuste kinnitamist tuli mitmelt poolt Iraanist teateid ka Mou­savi ja teiste Ahmadinejadi vastaste büroode läbiotsimisest ja veebikülgede sulgemisest.

Iraani valimistel on varemgi levinud tulemuste võltsimise kahtlused, kuid suurem osa analüütikuid peab valimisi islamiriigis enam-vähem usaldusväärseks.

New York Timesi sõnul oli seekord kahtlane, et Ahmadinejadi hakati sisuliselt võitjaks kuulutama häälte ülelugemise väga varases faasis.

Lisaks ootasid paljud Mou­savi toetajad, et kõrge osalusprotsent – üle 80 – tähendab seda, et kumbki võitja pole ülekaalukas.

Iraani valimiskampaania oli sel aastal enneolematult äge ning presidendivalimistest oodati referendumit Ahmadinejadi valitsusajale, mis on ühelt poolt tähendanud konfrontatsiooni läänemaailmaga ning teiselt poolt näiteks suurendanud riigis inflatsiooni.

Iraanis möllavate meeleavalduste kohta võtsid ettevaatlikult sõna ka lääneriikide esindajad. USA asepresidendi Joe Bideni sõnul tekitavad tulemused temas mõningaid kahtlusi. «Muidugi näitab viis, kuidas nad sõnavabadust maha suruvad, rahvahulki maha suruvad, inimestega käituvad, et midagi on tõepoolest kahtlane,» ütles Biden telekanalile NBC Ahmadinejadi võitu kommenteerides.

Ka Euroopa Liidu eesistuja Tšehhi avaldas laupäeval muret võimalike valimispettuste ja vägivallalaine pärast Iraanis.

Iraani tegeliku riigipea, kõrgeima usujuhi ajatolla Ali Khamenei õnnistuse saanud Ahmadinejad ei lase end opositsioonist häirida ning andis eilsel pressikonverentsil mõista, et tuuma- ega välispoliitikas pole tema teisel ametiajal mingeid muudatusi oodata.

Ta ei unustanud kinnitamast sedagi, et Iisrael ei julge kindlasti riiki rünnata.

Valimistulemused
•    Ametisolev president Mahmoud Ahmadinejad – 62,6% häältest
•    Mirhossein Mousavi, peaminister Iraagi-Iraani sõja ajal aastatel 1980–1989 – 33,7%
•    Mohsen Rezai, endine sõjaväelane – 1,7%
•    Mehdi Karoubi, mõõdukas vaimulik – 0,9%
•    Osalus oli enneolematult kõrge – peaaegu 85%
Allikas: Reuters

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles