Soome rongistreik jättis raudteejaamad inimtühjaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tabloo Helsingi raudteejaamas, mis teatas, et 15. juunil Soomes rongiga sõita ei saa.
Tabloo Helsingi raudteejaamas, mis teatas, et 15. juunil Soomes rongiga sõita ei saa. Foto: Tiina Korhonen

Kuigi suuremaid ummikuid suudeti Soome eilse raudteetöötajate suurstreigiga vältida, jättis pealinna Helsingi inimtühi raudteejaam kogu päeva rusuva mulje. Õhtul põles seisvates rongides siiski juba valgus ja askeldasid koristajad.



Rongiliiklus Soomes taastus täielikult täna öösel kell kolm. Eilsel streigipäeval vedasid rahvast pealinna ja mujale tööle bussid. Lisaks tavaliinidele olid käigus lisabussid.



Raudteelaste liidu pressiesindaja Maarit Uusikumpu sõnul oli streikijate meeleolu eile hea vaatamata stressile, mida tekitas muu hulgas ka tõik, et tööseisak puudutas ligi 200 000 reisija igapäevast liikumist.



Eile hommikul Helsingisse saabunud streikija, Seinäjoe rongi konduktor rõõmustas ometi inimeste mõistva suhtumise üle. «Üks negatiivne kommentaar siiski tehti,» vahendas Uusikumpu. «Keegi reisijatest olnud pahane, et streik nii lühikest aega kestab.»



Soome ühe vanema ametiühingu, 1906 loodud raudteelaste liidu meiliaadressile tuli streigi ajal ka toetavaid kirju. Ühe pealkiri kõlas «Õige tegu, õiged põhjused». See viitab ühiskonnakriitilisele laulule, mis nii mõnegi soomlase meelest sobib streigiga suurepäraselt.



Paljudele soomlastele pole teistelegi raudteetööliste streigi puhul olulised mitte ainult palk ja töökoha säilimine, vaid töö ja selle tegemise kultuur üleüldse.


Ent ka negatiivsetest reaktsioonidest pole ametiühingutel puudus. Toetus raudteelastele on olnud selgelt väiksem, kui oli toetus streikivatele bussijuhtidele aastal 2006.



Internetifoorumites oli palju kritiseerijaid, pahameel rongiliikluse seiskumise pärast levis ronge iga päev kasutavate inimeste hulgas. Agaramad kritiseerijad oletasid, et streik on Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei viis kompenseerimaks oma kaotusi europarlamendi valimistel.



Väga kriitiliselt suhtub raudteelaste liidu ja 1873. aastal loodud raudteeametnike liidu korraldatud streiki ka Soome riigiraudteede (VR) juhtkond, nimetades seda mõtlematuks.


Uusikumpu sõnul polnud streigist pääsu, sest asjad on töötajatele läinud riigiraudtee järkjärgulise erastamise ajal järjest halvemaks. Enne streiki selgitas raudteelaste ametiühingu esimees Vesa Mauriala, et tööseisaku põhjuseks on VRi kasumiahnus ja personalipoliitika. Viimase piisana plaanib VR saata sundpuhkusele 1500 kaubarongidega tegelevat töötajat.



Uusikumpu sõnul on suurimatest probleemidest tööandjaga siiani siiski üle saadud – nii töökohtade vähenemisest kui uuest kasumi tootmisele suunatud töökorraldusest, mille peakoordinaator on riigiettevõtete eest vastutav Soome kaitseminister Jyri Häkämies.



Soome riigiraudteede personalipoliitika oli aastakümneid eeskuju väga heast töösuhtest, milles ka töötegija arvamust kuulati. Nüüd, erastamise ajal, on Uusikumpu sõnul olukord muutunud.



Varem on liiklus Soome raudteedel täielikult seisnud 1956. aastal, mil Soome Ametiühingute Keskliit (SAK) nõudis 12-margast palgakõrgendust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles