Europarlamendi valimistel kolm kohta võitnud austerlasest vasakpoolne Hans-Peter Martin sõdib juba kümme aastat Euroopa Liidu bürokraatia vastu, nimetades end samas säravaks eurooplaseks.
Austria poliitik sõdib Brüsseli bürokraatia vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1999. aastal kutsusid Austria sotsiaaldemokraadid Saksamaa ajalehe Der Spiegeli endise korrespondendi ja üleilmastumist kritiseeriva menuka raamatu «Globaliseerumislõks» kaasautori Martini poliitikasse ning andsid parteitule kandidaadile koha oma Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjas.
Varsti aga hakkasid sotsiaaldemokraatide ridades kõlama lahkhelid, sest egotsentrilisele Martinile ei antud Austria sotside europarlamendi delegatsioonijuhi ametit. Lõpuks astus Martin sotsiaaldemokraatide fraktsioonist välja ja kandideeris 2004. aastal oma nimekirjaga.
Juba siis võitis ta oma eduka meediakampaaniaga kaks kohta. Oma ettevõtmist kordas ta ka sel aastal, kui tema poolt hääletas 17 protsenti Austria valijatest, millega ta pälvis kolm mandaati. Martin edestas sellega ka paremäärmuslusele kalduvat Vabaduserakonda (FPÖ), mis peab end ainsaks õigeks euroskeptiliseks erakonnaks.
Martini valimisloosungid olid selged: Euroopa Liit on karpide tiik, kus rasvased karbid (loe: poliitikud) ei esinda oma rahvast ja reageerivad ainult siis, kui see puudutab nende sissetulekut. Martin heidab europoliitikutele ette ka seda, et nad lasevad mõjutada end lobistidest ega ole piisavalt hoolikad tähtsate küsimustega tegelemiseks.
Sel kevadel kirjutas Martin järjekordse raamatu pealkirjaga «Euroopa lõks». Selles kirjeldab ta Brüsseli poliitikuid, nimetades neid rahaahneteks libapühakuteks, kes on korrumpeerunud, ahned, põhimõttelagedad, küünilised, ignorantsed, laisad ja halvasti informeeritud. Martini raamatu tees on, et mitte ainult pankurid, vaid ka poliitikud on praeguse majanduskriisi põhjustajad.
Martini raamat trükiti enne valimisi osaliselt ühes Austria suuremas ajalehes Kronen-Zeitung, mida loeb ligi 43 protsenti austerlastest. Austrias ollakse veendunud, et väljaandel on suur mõju ja raske on selle lehe vastu poliitilist lahingut võita.
Martin on raamatus tehtud etteheiteid vähemalt osaliselt ka tõendanud. Peidetud kaamera ja mikrofoniga lindistas ta saadikuid, kes on seadusevastaselt istungipäevaraha võtnud.
Nimelt kinnitasid nad oma allkirjaga kohalolekut, ent lahkusid pärast seda kohe istungisaalist. Kokku tuvastas ta 7200 juhtumit, kus saadikud on võtnud õigustamatult päevaraha.
Martinil on vaid üks probleem: ta sattub alati oma mõttekaaslastega tülli, mistõttu ennustas Andreas Mölzer FPÖst juba valimisõhtul, et Martini fraktsiooni ootab ees lagunemine.