Kolmandat ametiaega püüdeva Saksamaa kantsler Angela Merkel käis täna Berliini müüri rajamise 52. aastapäeval koolis ajaloõpetajaks kehastumas.
Merkel käis Berliini müüri ehitamise aastapäeval koolis tundi andmas
13. august 2013, 18:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merkel, kes arvamusküsitluste põhjal suure tõenäosusega järgmisel kuul aset leidvad valimised võidab, andis ajalootundi ühe Ida-Berliini kooli kuuenda klassi õpilastele, edastas uudisteagentuur AFP.
Temast sai 2005. aastal esimene kommunistlikus idas üles kasvanud kantsler ning ta jagas õpilastega oma mälestusi päevast, mil Ida-Saksamaa võimud piiri sulgesid.
«See oli 1961. aastal, ma läksin samal aastal kool,» rääkis ta Heinrich Schliemanni põhikoolis. «Mu lemmikõppeained olid keeled, saksa keel ja matemaatika.»
Merkel külastas kooli ühe noorteajakirja kutsel ning elevil õpilased võtsid ta vastu lillekimpudega ja tegid koos temaga oma nutitelefonidega pilte.
Tegu oli Merkeli esimese avaliku esinemisega pärast puhkust Tirooli alpides. Saksamaa parlamendivalimised toimuvad juba vähem kui kuue nädala pärast – 22. septembril.
Ajakirjanikke Merkeli koolitundi ei lubatud, ent ta vastas paarile küsimusele enne õpilastega kohtumist.
Lastetu Merkel kinnitas, et ei ole kunagi varem õpetanud ega ole juba aastakümneid ka üheski klassiruumis viibinud. Tunni juhatas ta sisse isiklike mälestustega.
«Isiklike kogemuste omamine ja õpetamine on väga erinevad asjad,» sõnas füüsikuharidusega Merkel.
13. augusti hommikul 1961. aastal avastasid Ida-Berliini elanikud hommikul ärgates, et sõdurid on blokeerinud tänavad ja lõiganud läbi raudteeühendused ning alustavad müüri ehitamist. Aastate jooksul kasvas müür kõrgemaks ning 155 kilomeetrit pikaks. Ida-Saksamaa võimud sulgesid piiri, et takistada massilist läände põgenemist.
Teadaolevalt hukkus müüril ja selle juures vähemalt 136 inimest. Müür võeti maha 1989. aasta novembris veretu revolutsiooni käigus.
Ajaloolaste andmetel võib Ida-Saksamaalt põgeneda üritamise käigus hukkunute arv olla 600 ja 700 vahel, kuigi ohvrite ühendused kinnitavad, et neid on veelgi enam.