Kesk-Ameerikas asuva Nicaragua president Daniel Ortega teatas eile, et soovib rahvahääletusega muuta põhiseadust, mis annaks talle võimaluse uuesti riigipeaks kandideerida.
Nicaragua vasakpoolne president soovib laiendada võimu
20. juuli 2009, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile tähistati Nicaraguas 30 aasta möödumist Sandinistliku Vabastusrinde (Frente Sandinista de Liberación Nacional - FSLN) revolutsioonist, mil vasakpoolne vastupanuliikumine lämmatas Somozade dünastia diktatuuri, vahendas AFP.
63-aastase Ortega sõnul soovib ta teiste Ladina-Ameerika vasakjõudude eeskujul korraldada referendumi, mis võimaldaks tal uuesti riigipeaks kandideerida. Endine sissiliider ütles pealinnas Managuas kogunenud tuhandetele toetajatele, et soovib kuulda nende arvamust, kas nad tahavad oma riigijuhte tagasivalimisega karistada või premeerida.
Sarnase põhiseadusmuudatuse on läbi viinud ka Venezuela president Hugo Chávez, Indiaani päritolu Boliivia vasakpoolne riigipea Evo Morales ja nende Ecuadori kolleeg Rafael Correa. Katse oma ametiaega pikendada tegi ka kukutatud Hondurase president José Manuel Zelaya Rosales, kellele kaksikkondinendi ülejäänud riigipead on siiski avaldanud toetust.
Ühendriigid on Ortega vastu võidelnud alates 1979. aastast, mil võimule tulnud sandinistide hunta eesotsas Ortegaga tühistas senise konstitutsiooni ja surmanuhtluse, lubas tagada individuaalsed vabadused, arstiabi ja hariduse kättesaadavuse, natsionaliseeris tohutu välisvõlakoorma tõttu pangad, viis läbi agraarreformi ning saatis laiali Rahvuskaardi.
Muu hulgas liitus Nicaragua mitteühinemisliikumisega, kuhu kuulusid riigid, mis ei soovinud ühineda sõjaliste blokkidega ja valida poolt kahepooluselises maailmas.
Siiski pidi uus valitsus asuma võitlusse Somozade diktatuuri aegsete endiste kaardiväelaste ehk kontrate vastupanuliikumisega. Viimaseid rahastas ebaseaduslikult CIA, kes vaatamata terrorikampaaniale neid jätkuvalt toetas. Sõja käigus hukkus umbes 40 000 inimest.
Ortega püsis ametis aastani 1990, kui rahukava raames läbi viidud demokraatlikud presidendivalimised võitis paremtsentristlik koalitsioon eesotsas liberaalse opositsiooniliidri Violeta Barrios de Chamorroga.
Vasakpoolsete ikoon kandideeris 2006. aastal aga uuesti riigipeaks ja võitis valimistel konservatiivide kandidaate. 2007. aasta jaanuaris vannutati endine marksistlik geriljaliider ja USA külma sõja aegne vaenlane pärast 17 aastast vaheaega taas riigipeaks.