USA abivälisminister: Moskvale ei ohverdata põhimõtteid ega sõpru
13. august 2009, 16:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates president Barack Obama visiidist Moskvasse on Ameerika Ühendriigid olnud tihedas kontaktis oma liitlastega, selgitamaks neile, millest Venemaaga räägitakse ja mida seal tehakse, kinnitas täna Tallinna külastanud USA abivälisminister Philip H. Gordon ühispressikonverentsil välisminister Urmas Paetiga.
«Nagu president Obama on öelnud, me usume, et Venemaaga on võimalik konkreetsete ja praktiliste kokkulepeteni jõuda. Ja me suutsime Moskvas jõuda mõningate praktiliste kokkulepeteni,» rääkis Gordon. «Kuid samas tahame me seda teha ohverdamata ühtki tähtsat põhimõtet või sõpra. Ja seepärast oleme me oma sõpradega olnud nii tihedas kontaktis.»
Seda, et ameeriklased hoiavad ka Eestit oma Moskva-suunaliste sammudega kursis, kinnitas ka välisminister Urmas Paet. «Mul on ka väga hea meel, et kohe pärast president Obama visiiti Moskvasse Philip Gordon helistas mulle,» kiitis ta. «Me rääkisime sellest, mis oli Moskvas jutuks.»
Lisaks Venemaale tuli Gordoni ja Paeti tänasel kohtumisel jutuks terve rida muidki teemasid: Afganistan, NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamine, NATO laienemine, Euroopa Liidu vaatlusmissioon Gruusias, küber- ja energiajulgeolek.
Eesti on Paeti kinnitusel selge ELi ja Ameerika Ühendriikide energianõukogu loomise toetaja. «Meil on väga hea meel, et ka Ameerika Ühendriigid on tõsiselt ka huvitatud Euroopa energiajulgeoleku suurendamisest,» sõnas ta. «Ka siin on meie vaated selgelt kattuvad – puudutab see siis näiteks uusi ühendusi nagu Nabucco projekti või puudutab see ka Balti riikide energiajulgeolekut, ennekõike siis uute ühenduste loomist mujale Euroopasse, ennekõike siis Soome, Skandinaaviasse kui Poola.»
Paeti teatel valmistavad Eesti ja USA ette ka kahepoolset energiakokkulepet, mis puudutab põlevkivi.
Gordon ja Paet puudutasid ka Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi poolt välja käidud ideed uuest Euroopa julgeolekuarhitektuurist. Eesti ministri kinnitusel olid mõlemad veendunud, et selle mõtte arutamiseks uut organisatsiooni luua pole vaja – OSCEst piisab täiesti. «Kui on tahe, on võimalik teha kõike, selleks mingeid uusi kehandeid pole vaja luua,» tõdes ta.
NATOst rääkides rõhutas Ühendriikide esindaja, et Washingtoni arvates on ka alliansi tulevikku suunavas uues strateegilises kontseptsioonis tähtis rõhutada kollektiivkaitset ehk alusleppe artikkel viit. «Me toetame jätkuvalt NATO avatud uste poliitikat ning leiame, et samamoodi, nagu Balti riigid tulid mitte just väga ammu, peaksid ka teised demokraatlikud riigid, kes vastavad kriteeriumitele ja suudavad panustada ühisesse julgeolekusse, jääma NATO liikmesuse teele,» lisas ta. «Meie arvates on NATO laienemine toonud kasu nii meile kui liidule.»
Paet meenutas NATO teema juures veel seda, et alliansi välisministrite tuleva aasta esimene kohtumine toimub 22.-23. aprillil Tallinnas. «Päris igal aastal NATO väliministrid ei kohtu väljaspool Brüsselit,» lausus ta, avaldades heameelt selle üle, et tema alliansi kolleegid tulevad siia just täpselt ajal, kui leiavad aset NATO uue strateegilise kontseptsiooni arutelud. «Ja kindlasti siin kohtumisel aprillis me nendest asjadest räägime.»
«Meie seisukohalt on tegemist ühe olulisema välispoliitika ja rahvusvahelise sündmusega, mis üldse Eestis toimunud on,» rõhutas Paet. Ning Gordon avaldas rõõmu, et siis saab ta taas Tallinna tulla.
Oma seekordset visiiti Leedust ja Lätist alustanud Gordon lendab täna Tallinnast edasi Minskisse. «Ma ei lähe sinna ettepanekuga ega kavatse tulla tagasi teatega,» nentis ta. «Ma lähen sinna uurima, kas paremad suhted USA ja Valgevene vahel on võimalikud.»
«Viimastel aastatel see pole olnud võimalik, sest meil on olnud suuri eriarvamusi inimõiguste, demokraatia ja välispoliitika küsimuses,» jätkas Gordon. «Ja Ameerika abivälisminister pole seal käinud vähemalt kümme aastat.»
«Aga me oleme täheldanud, nagu ka meie sõbrad ELis, et Valgevenes on olnud mõningaid paranemisi: poliitiliste vangide ning piiratud tasemel ka valitsusväliste organisatsioonide ja meedia küsimuses,» põhjendas USA abivälisminister. Ta meenutas ka seda, et Minsk pole tunnustanud Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust, mis on samuti tervitatav.