Venemaa esindaja NATO juures Dmitri Rogozin leiab, et Arctic Sea kaaperdamise taga seisab «ülihea konspiratsiooniga piraatide konsortsium».
Rogozin näeb Arctic Sea juhtumis «piraadikonsortsiumi» kätt
20. august 2009, 15:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle asemel, et spekuleerida Arctic Sea pardal olnud laadungi teemal ja mõelda välja kõiksugu põhjendusi sellele, miks Venemaa oma kodanikest koosneva laevameeskonna päästmiseks merelaevastikku kasutas, peaksid kõik, kaasa arvatud Euroopa ametnikud, sellest loost õppust võtma,» rääkis Rogozin kolmapäeval Interfaxile.
Nõnda pareeris ta mitmete poliitikute, ekspertide ja meedia oletusi, et Arctic Sea pardal oli salajane last - tuumamaterjalid, tiibraketid, uimastid või relvad. Eesti kaitseväe endise juhataja Tarmo Kõutsi versiooni tiibrakettide veost kommenteeris ta nii:
«Härra admiral kui «suure mereriigi» esindaja peaks ometigi teadma eesmärke, mille nimel võidakse sõjavägi saata kaugele oma riigi piiride taha. Antud juhul oli ainsaks, Venemaa presidendi poolt määratud eesmärgiks meie kodanike vabastamine, inimelude päästmine,» ütles Rogozin.
Tema sõnul on aeg lõpuks aru saada, et mis tahes piraadirünnakud - nii somaallaste omad kui ka viimati Arctic Sea'd tabanu - on seotud «hästi konspireeritud võrgustiku» tegevusega. Diplomaat väitis, et tänapäeval võidakse laevu rünnata kõige erinevamates akvatooriumides, ka Euroopa vetes.
«Somaalia piraatide probleem üha paisub, on muutunud reaalseks internatsionaalseks kurjuseks,» toonitas Rogozin.
«Me seisame vastakuti rahvusvahelise kuritegeliku kontserniga, millel on omad ideoloogid, organisaatorid, kõigisse maailmanurkadesse kombitsaid ajanud agentuur, omad finantsistid ehk rahapesuspetsialistid,» usub Venemaa alaline esindaja NATO juures.
Ta prognoosib piraadirünnakute laienemist Atlandile, Vaiksele ookeanile ja Euroopa põhjameredele.
«Seega selle asemel, et lõugu lõksutada, peaksid Euroopa ametnikud hakkama mõtlema, kuidas seda ohtu tõrjuda saaks,» leidis Rogozin.