Eestist sai UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitsja

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käesoleva aasta 18. juunist Toomemäel Tartu tähetorni juures asuv tähis, mis kinnitab, et torn kuulub osana Struve geodeetilisest kaarest UNESCO maailmapärandisse.
Käesoleva aasta 18. juunist Toomemäel Tartu tähetorni juures asuv tähis, mis kinnitab, et torn kuulub osana Struve geodeetilisest kaarest UNESCO maailmapärandisse. Foto: Kalev Saar

Eesti valiti täna ühena 18 riigist UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse komitee liikmeks. Kokku kandideeris komiteesse 30 riiki ja hääletas 45 konventsiooniosalist riiki.

Valimised toimusid Pariisis vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni (Convention for the Safeguarding of the Intangible Cultural Heritage) liikmesriikide konverentsil, teatas välisministeeriumi pressitalitus.

Lisaks Eestile valiti 18-liikmelisse komiteesse järgmised riigid: Belgia, Türgi, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Mehhiko, Brasiilia, Peruu, Hiina, Jaapan, India, Vietnam, Nigeeria, Senegal, Gabon, Alžeeria ja Araabia Ühendemiraadid.

Eesti esindajana nimetatakse komitee liikmeks Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli dotsent dr Kristin Kuutma.

Kuutma on andnud suure panuse nii laulu ja tantsupeo kui ka Kihnu kultuuriruumi lisamiseks UNESCO vaimse ja suulise kultuuripärandi nimekirja.

Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon võeti vastu 2003. aasta sügisel toimunud UNESCO 32. peakonverentsil.

Konventsiooni vastuvõtmise ajendiks oli vajadus kaitsta maailma kirevat, ent samas kergesti hääbuvat kultuuripärandit. Konventsioon jõustus 20. aprillil 2006.

Eesti valitsus kiitis Eesti ühinemise konventsiooniga heaks 5. jaanuaril 2006.

27. jaanuaril 2006 deponeeriti UNESCO peadirektori juurde Eesti-poolne konventsiooni heakskiitmiskiri, millega Eesti oli 31. konventsiooniga liituja.

50. riigi liitumisel konventsiooniga suureneb komitee seniselt 18 liikmelt 24 liikmeni.

Komitee põhiülesanneteks on kaasa aidata vaimse kultuuripärandi nimistuga seonduvate kriteeriumide ja protseduurireeglite väljatöötamisele.

Lisaks tegeleb komitee vaimse pärandi nimekirja kantavate objektide kinnitamise ning konventsiooni alusel loodava vaimse kultuuripärandi kaitse fondi rahaeraldiste üle otsustamisega.

Komitee esimene koosolek toimub septembris 2006 ning ta hakkab kogunema korralisele
istungijärgule kord kahe aasta jooksul.

Lähemalt saab vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist teada sellelt veebilehelt

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles