Soome kaitsepolitsei peavaenlane oli KGB

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Supo ajalooraamat.
Supo ajalooraamat. Foto: yle.fi

Kuigi Soome riik oli külma sõja ajal ametlikult erapooletu, polnud naabrite kaitsepolitsei (supo) seda kaugeltki mitte – supo suurimaks vaenlaseks oli Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee  ehk KGB ja parimaks koostööpartneriks USA Luure Keskagentuur (CIA), kirjutab raamat organisatsiooni ajaloost.


Eelmisel nädalal avaldatud teos kirjeldab detailselt, kuidas supo peamiselt kommunistidest  luurajaid paljastas ja KGB agente  maalt välja saatis.



Võitlus NSVLiga


60 aastat tagasi tegevust alustanud supo pidas näiteks 1984. aastani kõigi Soome kommunistide kohta ametlikku arvet ja mängis KGBga pidevat kassi-hiire mängu. NSVLi kurikuulus salateenistus ajas oma haarmed kõikjale Soome ühiskonda ja väljasaatmised tuli korraldada vaikselt.



Paljastatud KGB agentide väljasaatmise üle otsustas lõplikult Soome riigipea.


Supo ajalooraamatu «Ratakatu 12» kirjutanud professor Kimmo Rentola sõnul oli president Urho Kaleva Kekkonen tihtipeale veel karmim kui supo ise.



«Kui kaitsepolitsei tegi ettepaneku, et see mees tuleb välja saata, võis Urho Kekkonen öelda, et saadame siis selle teise ka,» kirjeldas Rentola. Järgmine president Mau­no Koivisto oli tema sõnul Kekkoneniga samal lainel, kuigi just tema esimesel ametiajal lõppes arvepidamine kommunistide üle paljalt nende poliitiliste veendumuste tõttu.



Edukas võitlus


Rentola sõnul oli Soome kaitsepolitsei võitluses KGBga üsna edukas, kuigi NSVLi salateenistus läks luuretegevuse varjamiseks töötades üsna kaugele – KGB võltsis näiteks Soome kirikuraamatuid ja tekitas uusi Soome kodanikke, kellele mõeldi välja ka fiktiivsed lapsed.



Neile paarikümnele võltsitud inimesele jõudis aga supo Rentola sõnul vaeva nähes õnneks jälile. «Kaitsepolitsei saavutas niimoodi üllatavalt häid tulemusi, kuigi see on üsna raske töö,» ütles Rentola.



Professor Rentola raamatust selgub ka, kui tihedalt tegi supo koostööd CIAga, mis kinnitab veel, et kaitsepolitsei polnud erapooletu, kinnitab ajaloolane.



«Kaitsepolitsei kaldus selgelt lääne poole ja hoidis ülal häid kontakte läänega, mis tulenes osaliselt ka sellest, et lääs käitus rohkem kui sõber,» kommenteeris ta tollaseid valikuid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles