Mullu juunis referendumil Lissaboni leppe tagasi lükanud ja sellega Euroopa Liidu parajasse kaosesse tõuganud iirlased hääletavad täna uuesti. Seekord võib tulemus Brüsselit rõõmustada.
Iirlased peavad taas Lissaboni leppe saatuse otsustama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osa iirlasi on täna hommikuks juba oma valiku teinud – nimelt algas hääletamine Donegali krahvkonna väikesaartel, kus on kokku umbes 750 hääleõiguslikku inimest, juba kolmapäeva hommikul. Lisaks hääletasid eile ka kaheksa saare valijad Galway ja Mayo krahvkonnas.
Lõviosa rahvast suundub hääletuskastide juurde siiski täna ning peaminister Brian Cowen on neile sõnad peale lugenud. «Ainult «jah» öeldes tagame me investorite usu Iirimaasse, kaitseme oma mõju olulistele majandusotsustele ja reformime Euroopat nii, et see muutub dünaamilisemaks ja efektiivsemaks,» pani Cowen rahvale kolmapäeval AFP teatel südamele.
Üleilmne majanduskriis on iirlastele raskelt mõjunud ja pannud ELi stabiilsust hindama. Pärast ühenduse liitumist kiiret kasvu nautinud ja keldi tiigriks hüütud Iirimaa majandus langeb sel aastal umbes kaheksa protsenti ja töötus võib ulatuda 15 protsendini. Üks jah-leeri argumente ongi see, et ilma Euroopa Keskpanga 120 miljardi euro (1,87 triljonit krooni) suuruse süstita oleks asi võinud olla veel hullem ja Iiri pangad pidanuks ilmselt hakkama uksi sulgema.
Küsitluste kohaselt läheb Coweni soov täide. Kui mullu 12. juunil lükkas reformikava tagasi üle 53 protsendi iirlastest, siis viimases arvamusküsitluses ajalehes Sunday Business Post lubas leppe poolt hääletada 55 protsenti inimestest, vastaseid oli 27 protsenti.
Neid, kes pole veel otsustanud, on märkimisväärselt, ja kuigi peaaegu kõik peavooluparteid, välja arvatud Sinn Fein, on leppe poolt, võib otsust mõjutada kas või kampaaniasse sekkunud euroskeptilise ühenduse Libertas liider Declan Ganley. Eelmise hääletuse ajal menukalt propagandat teinud Ganley etteaste on tänavu siiski tagasihoidlikum, sest raha on lihtsalt otsa saanud.
Osa analüütikuid on mures, et valijad ütlevad viimasel hetkel «ei» lihtsalt selleks, et näidata üles oma pahameelt Coweni valitsuse suhtes majanduskriisiga võitlemisel.
Cowen sai küll enne teise referendumi väljakuulutamist ELilt Iirimaale suure hulga erandeid – kindla volinikukoha komisjonis, lubaduse alles jätta oma abordiseadus, maksupoliitika ja sõjalise neutraalsuse –, kuid teistkordne hääletamine ei rõõmusta siiski kõiki.
Isegi kui iirlased «jah» ütlevad, ei ole Lissaboni lepe sellega siiski veel lõplikult päästetud, kuna ratifitseerimist ootab dokument veel ka Tšehhis ja Poolas, kus presidendid on keeldunud sellele alla kirjutamast.
Alles teisipäeval ähvardas Tšehhi ekspeaminister Mirek Topolánek riigi presidenti Vaclav Klausi, et kui see lepet heaks ei kiida, jääb Praha ilma oma volinikukohast Euroopa Komisjonis, vahendas EUobserver. Nimelt jääks Lissaboni leppe tagasilükkamise korral edasi kehtima Nizza lepe, mille kohaselt volinikukohtade arv väheneb. «Pole mingit kahtlust, et 26 liikmesriigi arvates väheneks see Tšehhi voliniku võrra,» kommenteeris Topolánek.
Eurovastane Klaus pole parlamendis heakskiidu saanud Lissaboni lepet välja kuulutanud, kuna grupp parlamendiliikmeid kaebas selle jälle riigi põhiseaduskohtusse. Kuigi kohus on varem teatanud, et lepe on riigi põhialustega kooskõlas, võib menetlus siiski võtta kuid ja jätta ELi ootama.
Klaus tahaks ilmselt leppega venitada niikaua, kuni toimuvad Briti valimised. Need võidaks praeguse seisuga konservatiivid, kes on lubanud Lissaboni leppe osas ka seal rahvahääletuse korraldada.