Enda sõnul 1980. aastate lõpus toona Raadio Vaba Euroopa palgal olnud president Toomas Hendrik Ilvesega koos töötanud BBC Vene osakonna ajakirjanik Tim Whewell külastas Kadriorgu ning uuris oma vanalt kolleegilt viimase suhteid vene keelega.
BBC russofiilist ajakirjanik uuris Ilvese suhtumist vene keelde
25. veebruar 2008, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanik küsis Eesti-Vene suhteid analüüsinud loos Ilvese käest, miks ta vene keelt ei oska olukorras, kus seda räägib põhikeelena rohkem kui veerand Eesti rahvastikust.
President olevat vastanud, et vene keele rääkimine «tähendaks 50 aastat kestnud Nõukogude okupatsiooni jõhkrutsemise aktsepteerimist, sest suurem osa venekeelsest elanikkonnast jäi Eestisse paigale pärast Teise maailmasõja lõpupoole toimunud Nõukogude okupatsiooni».
«See on tõeline tupik, ma ei soovi sellest rääkida,» vastanud president Whewelli küsimusele, kas vene keele rääkimine ei hõlbustaks mitte tal paljude oma kaasmaalastega suhtlemist.
Eesti järel oma loo tarbeks ka Gruusiat ja Venemaad külastanud Whewell mõistis aga enda sõnul hiljem Moskvas, pärast sealgi aprillirahutuste tagamaade ning Eesti-Vene ja Gruusia-Vene vastasseisude kohta pärimist, miks naaberriikide suhted Venemaaga praegu just kõige paremad pole.
Eeskätt tundus korrespondendile kummaline, kuidas selgitas olukorda Venemaa presidendi välissuhete nõunik Sergei Prihhodko. Eesti peale oli ametnik sedavõrd pahane, et ei soovinud isegi midagi kosta, kuid Gruusiat võrdles ta samal ajal väikese lapsega, kes tahtvat kahvli ja haamriga naabrit surkida.
«Isegi väike laps teab, et kui sa ajad teed maha või voodi segamini, siis võid sa karistada saada,» ütles Prihhodko ajakirjanikule, kes arvas seepeale, et küllap suhtutakse Moskvas samamoodi ka Eestisse.
BBC 4 raadiokanalil laupäeval arvamuslooga eetrisse pääsenud Whewell nentis seetõttu kokkuvõtlikult, et kui Venemaa suhtub naaberriikidesse tõesti nagu väikestesse lastesse, keda tuleb karistada, siis on ka president Ilvese seisukoht märksa lihtsamini mõistetav.
«President Toomas Hendrik Ilves peab võõrkeeleoskust oluliseks, osates ise inglise, saksa ja hispaania keelt ning õppides praegu prantsuse keelt, mis on üks enimkasutatud keel Euroopa Liidus ja NATO-s,» teatati Vabariigi Presidendi Kantseleist Postimees.ee'le.
Kantselei teates rõhutatakse, et novembris toimunud intervjuus vastas president Ilves küsimusele, mille konteksti järgi peaks olema võõrkeele õppimise põhjuseks okupatsioon ja selle järelmid.
«Vastus just niimoodi kitsalt tõlgendatavale küsimusele kätkeb paratamatut eitust - võõrkeele õppimise põhjuseks ei ole okupatsioon.Laiemas kontekstis ei kahtle president Ilves, et Eestis elavatel inimestel, kelle kodune keel on vene keel, tuleb kasuks eesti keele oskamine ning eestlaste silmaringi laiendab ka vene keele oskus,» seisab teates.