EL-i eesistuja kutsub kliimamuutuse ohjamiseks raha andma

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt.
Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt. Foto: SCANPIX

Euroopa Liidu eesistuja Rootsi kutsus ühenduse liidreid kasutama ära neljapäeval alanud tippkohtumist, et leppida kokku rahasummades, millega aidatakse vaestel riikidel kliimamuutuse tagajärgedega toime tulla.


«Ma sooviksin, et nimetataks summa, eks näe, mis on võimalik, otsustamise hetk läheneb, aga meie ei ole veel valmis,» ütles Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt AFP teatel.

«Ma soovin summa nimetamist ka sellepärast, et seda on vaja teistel arenenud riikidel,» lisas ta kahepäevase tippkohtumise eel.

ELi liidrid on küll kokku leppinud kasvuhoonegaaside emissioonikoguste kärpimise üldpõhimõtetes ja lubanud vähendada heitekoguseid 2020. aastaks 20 protsendi võrra, aga selle protsessi kulude jagamine Euroopas ja väljaspool on veel lahtine.

EL sooviks minna detsembris Kopenhaageni kliimakonverentsile ühise seisukohaga, mis kannustaks ka ülejäänud maailma, eriti USAd ja Hiinat heitkoguseid vähendama.

Suureks vaidlusteemaks on jäänud küsimus, kuidas aidata arengumaadel kliimamuutuse vastaste sammude eest maksta. Ida- ja Kesk-Euroopa vaesemad riigid ei ole kuigivõrd vaimustatud raskel majanduskriisi ajal kukru kergendamisest.

Euroopa Komisjoni hinnangul tuleks arengumaid aidata aastani 2020 igal aastal 100 miljardi euroga, sellest 22-50 miljardit peaks tulema riikide rahakotist.

Komisjon loodab, et ELi panus ulatub 15 miljardi euroni aastas ajavahemikus 2013-2020, ning 1,5 miljardini algperioodil 2010-2013.

Keskkonnaorganisatsioonide väitel ei ole see piisav, kuid mitmed ELi riigid kurdavad, et nende rahakott on majanduskriisi tõttu tühi ja eelarvedefitsiit on niigi suur.

«Praegusel kujul ei ole koorma jagamise ettepanek meile vastuvõetav,» ütles Ungari peaminister Gordon Bajnai, lisades, et seda seisukohta jagavad Bulgaaria, Tšehhi, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia.

Maksmise küsimuses on oluline leida tasakaal rikaste riikide ja suurimate saastajate vahel.

Ida-Euroopa riigid eesotsas kivisöeenergial põhineva Poolaga kurdavad, et neid karistatakse ülekohtuselt, kui emissioonile pannakse liiga suurt rõhku, sest Lääne-Euroopa on saanud aastaid muretult heitgaase õhku paisata. Teised on seisukohal, et Euroopa peaks ära ootama Kopenhaageni konverentsi tulemused ja mitte kiirustama oma täpse panuse väljaütlemisega.

Rootsi Euroopa asjade minister Cecilia Malström lohutab, et kui Brüsselis üksmeelt ei saavutata, pole veel midagi katki, sest aega on, Kopenhaageni kohtumine algab alles 7. detsembril.

Taani peaminister Lars Lokke Rasmussen leiab aga, et «ELil on aeg raha lauale panna».

«Mõned mu kolleegid arvavad, et me peaksime taktikalistel põhjustel ootama ja oma rahakotti taskus hoidma,» aga nii seame me ohtu Euroopa positsiooni kliimakõneluste eestvedajana, ütles ta.

Ka Soome peaminister Matti Vahanen on sama meelt. «Ma tõesti loodan, et me saame sellega hakkama, sest ELil on lähinädalatel tippkohtumised USA, Hiina ja Indiaga ja oleks hea, kui me saaksime konkreetsed arvud lauale panna. Me peame ütlema, et tahame tõepoolest arengumaid rahastada,» sõnas Vanhanen.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles