Koivisto otsib taga häid suhteid idanaabriga

Soome tähtsaim dissident, teisitimõtlejast ekspresident Mauno Koivisto kritiseeris lõppeval nädalal teravalt Soome praeguseid juhte.

Ennekõike sattus kriitika alla peaminister Paavo Lipponen, kelle nime Koivisto küll ei nimetanud, kuid kelle «föderalistlikule» suunale näitas president koha kätte.

Ta meenutas, kuidas ta Soome ühinemiskõneluste aegu tõdes, et ei tohi jääda seisma ukseauku, aga ei tasu ka tormata juhtima. «Nüüd ollakse tormamas, ollakse kõige föderalistlikumad,» ütles ta.

Koivisto nägemuse kohaselt on praegused välispoliitika juhid pööranud selja suhetele Venemaa ja Rootsiga Euroopa Liidu tõttu. «Häid suhteid naabriga ei korva mingid muud suhted,» rõhutas Koivisto. Eestit ta ei maininud.

Nagu Venemaa on kasvanud läbi ajaloo igas suunas, nii paistab Koivisto arvates kasvavat ka Euroopa Liit. «Euroopa Liit levib ilma igasuguse arusaamata oma piiride või ülesande kohta,» ütles ta.

Venemaad ja Euroopa Liitu ühendab Koivisto hinnangul teinegi tendents: mõlemad on arenemas rahvusriikide suunas.

Vene idee: suurus

Euroopa poliitika kritiseerimise lisas Koivisto oma teisipäeval avaldatud raamatusse «Venemaa idee». Venemaa ajalugu ja kultuur on kuulunud ekspresidendi harrastuste hulka aastakümneid, siiani on ta avaldanud peamiselt mälestusteoseid omaenda poliitilisest karjäärist.

Venemaa mõtet otsides käib ekspresident põhjalikult läbi kogu Venemaa rohkem kui tuhande aasta pikkuse ajaloo, peatudes väga põhjalikult paaril viimasel sajandil. Raamat lõppeb siiski nagu noaga lõigatult: nime Boriss Jeltsin raamatus ei leidu.

Samuti ei leidu raamatust selgitust 1991. aasta alguse sündmuste kohta Baltimaades. Jaanuari alguses 1991 kinnitas Koivisto, et verd Balti riikides ei valata. Pärast Leedu ja Läti veriseid sündmusi sai tast teatavasti aastateks äärmiselt ebapopulaarne isik Soome lahe lõunapoolel.

Idee Venemaale president Koivisto siiski leidis. «Venemaa idee on suurus ja suuruse taotlemine. Selles ühinevad kolm asja: lisamaa hankimine, usundi levitamine ja slaavlaste ühendamine Venemaa juhtimise alla,» tõdes ta.

Oma aja Venemaa juhtidest annab Koivisto positiivse pildi, näiteks Leonid Brezhnev on «märkimisväärne taktik» ja «hea inimene». Isiklikke sümpaatiaid tunnistab ta ennekõike Lev Trotski ja Sergei Witte osas.

USA või Venemaa?

Kui Koivisto peaks valima Soome naabriks kas USA või Venemaa, siis ta valiks Venemaa. «Soome ei ole elanud haruldaselt halval kohal. Idanaabril on olnud püsiv laienemissoov, kuid nii on olnud ka teiste imperialistlike riikidega,» ütles ta.

Soome euromeelse julgeolekupoliitika pihta viskas Koivisto samuti mitu noolt. Tema arvates ähvardab Soomet sama oht, mis tabas Karl XII Põhjasõjas, armee väsitati mujal ära ja siis ei jätkunud enda kaitsmiseks enam jõudu.

Praegusel presidendil Tarja Halonenil soovitab Koivisto püsida eemal Euroopa Liidu tippkohtumistest. Uue põhiseaduse välispoliitika juhtimist puudutavat osa kommenteeris ta irooniliselt viitega sellele, et ei peaks parandama asju, mis töötavad.