Vene erukindral: USA lahkub Afganistanist kaotajana

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriikide sõdurid Afganistanis.
Ühendriikide sõdurid Afganistanis. Foto: AFP / Scanpix

Nõukogude armee erukindral hoiatas Afganistanis sõdivaid liitlasvägesid sõjalise fiasko eest, nimetades sõda Afganistanis võitmatuks.


Afganistanis sõdinud 40. armee kunagine ülemjuhataja Viktor Jermakov tuletas meelde, et ka NSV Liit viis Afganistani suured jõud, kuid mitte selleks, et riiki vallutada, vaid sealset olukorda stabiliseerida, vahendas CNN News.

«Kuid demokraatiat ei saa kehtestada jõu abil,» kinnitas 74-aastane Jermakov, kelle sõnul on Afganistanist raske teha vahet liitlasel ja vastasel. «Tahaksin teile meelde tuletada, mida ütles afgaani hõimud ühendanud khaan Babur: «Afganistani pole kunagi vallutatud ja ei vallutata ning Afganistan ei alistu kellelegi.»,» lisas Jermakov, kelle sõnul on afgaanid väga vabadustarmastav ja uhke rahvas.

Jermakovi hinnangul peaksid lääneriigid rahastama Afganistani riigi, mitte sõjaväelist ülesehitust. «Afganistani majanduse, tööstusettevõtete ja haridussüsteemi, koolide ja mošeede taastamine suurendab teie võimu. Sõda kutsub esile ainult vastupanu. Afgaanid näevad sõda üksnes katsena neid orjastada.»

Vene veteranid on ka varem hoiatnud, et lisavägede saatmine ei too konfliktile lahendust, sest sellega koos kasvab ka mässuliste vastupanu.

NSV Liidu juhtkond eesotsas parteisekretär Leonid Brežneviga soovis Ühendriikide mõju Lähis-Idas vähendada ja otsustas kiire sõja abil Afganistani vallutada. Ettekäändena sõjategevuse alustamiseks lubati minna päästma Afganistani Moskva-meelset nukuvalitsust.

1979. aasta detsembris tungis umbes 85 000 nõukogude impeeriumi armee koosseisu kuulunud sõdurit Afganistani, kuid kohtas ees tugevat vastupanu.

Sarnaselt Vietnamis sõdinud Ühendriikide sõduritega, sattusid NSV liidu sõdurid raskustesse sissisõja taktikaga, mille käigus ei pääsenud nende tehniline ülekaal maksvusele.

Kümne aasta jooksul hukkus võitluses hinnanguliselt 1,5 miljonit afgaani ja 15 000 nõukogude sõdurit. Miljon afgaani põgenes sõja eest aga Pakistani ja Iraani. Afganistanis sõdis teadaolevalt ka 1652 toonasest Eesti NSVst pärit kutsealust, kellest sai surma 36.

Esimest korda 33 aasta jooksul oli Nõukogude armee pärast ÜRO vahendatud vaherahu sõlmimist sunnitud taanduma, sest sõja võitmine Afganistanis oli võimatu.

Vähem oluline polnud ka asjaolu, et Afganistani sõda kurnas NSV Liidu külma sõja aegses võidurelvastumises lõplikult välja, sest lõputu sõda asetas nõrgeneva impeeriumi majandusele suure lisakoorma.

Lisaks kehtestasid Ühendriigid Jimmy Carteri juhtimisel NSV Liidule majanduslikud sanktsioonid, mis samuti hiidriigi lagunemisele kaasa aitasid, kuigi tema järglane Roland Reagan otsustas need tühistada.

Kommunistliku impeeriumi kokkuvarisemisele kaasa aidanud sõda Afganistas aga ei lõppenud, sest kommunistide vastu võidelnud islami fundamentalistid kehtestasid verise Talibani süsteemi.

Võitluses nõukogude sõdurite vastu suurt eneseusku saanud islami džihhadistid kasutavad võitluses koalitsioonivägedega endiselt sama sissisõja taktikat. Fundamentalistide jaoks pole NSV Liidul ja USA-l vahet. Mõlemad on nende jaoks okupandid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles