Maailma ajakirjanduse tähelepanu keskmes on USA presidendi George Bushi ÜRO peaassamblees peetud kõne, milles ta viitas, et Iraagi keeldumine alluda ÜRO resolutsioonidele seab kahtluse alla maailmaorganisatsiooni usaldusväärsuse.
Pressiülevaade: 13. september, 2002
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
New York Timesi juhtkiri tervitab seda, et Bushi esinemine aitab paremini mõista USA poliitikat. USA jätab endale õiguse tegutseda üksi, kuid eelistab siiski koostööd. Iraak kujutab endast just taolist ohtu, millega toimetulekuks on loodud ÜRO, kirjutab New York Times. Briti leht Guardian märgib samas, et Bushi poolt ettepandud resolutsioon on koostatud nii, et tagada selle tagasilükkamine Iraagi poolt, mispuhul järgneks Ameerika-Briti vägede viivitamatu rünnak. Kui aga Julgeolekunõukogu peaks resolutsiooni tagasi lükkama, läheb USA sõtta üksinda, demonstreerides nii kõige jõhkramal võimalikul viisil ÜRO tähtsusetust. Süddeutsche Zeitung kiidab Bushi tugeva esinemise eest, öeldes, et USA presidendil on võimalik üksnes võita. Bush on kasutanud diplomaatiat hästi, jättes isegi lahti võimaluse rahumeeleks režiimivahetuseks Iraagis. Lõppude lõpuks on see ju Bushi ülim eesmärk ning Bush on harjunud saama, mida tahab, lõpetab leht. Londonis ilmuv Times kirjutab Iisraeli rollist võimalikus sõjas Iraagi vastu. Endine peaminister Binjamin Netanyahu tõotab, et seekord ei jää Iisrael kõrvaltvaatajaks nagu Lahesõja päevil. Iisraeli relvajõudude ülemjuhataja, kindral Moshe Yaalon aga usub, et ameeriklased tahavad tegutseda üksi, ega soovi Iisraeli sekkumist. Prantsuse leht Le Temps toob esile murettekitava kokkusattumuse, et just samal ajal, kui Bush teavitas maailma oma poliitikast, võttis Moskva karmima hoiaku Gruusia territooriumil asuvasse Pankisi kurusse surutud tšetšeeni mässuliste suhtes. Vene leht Kommersant vihjab, et ajastus võib end ära tasuda. Moskva ei saa küll oodata USAst õnnistust operatsioonile Gruusia territooriumil, kuid ta loodab väga, et reaktsioon jääb neutraalseks või mitte väga negatiivseks. Wall Street Journal kirjutab palestiinlaste valitsuskabineti tagasiastumisest kolmapäeval. Leht märgib, et tegu oli esimese korraga, kui palestiinlased avaldasid tõsiselt oma pahameelt neid kümnendeid valitsenud mehe, Yasser Arafati suhtes. Palestiinlased aduvad, et kaheksa aastat omavalitsust pole nende elujärge parandanud, edastab Wall Street Journal. Briti Guardianist võib lugeda, et pärast tugevaid vaidlusi jääb Prantsusmaal endiselt kehtima seadusesäte, mis võimaldab emadel anonüümselt sünnitada. Igal aastal sünnib Prantsusmaal umbes pooltuhat last, kelle sünnitunnistusele märgitakse – vanemad teadmata. Need lapsed valdavalt adopteeritakse, kuid umbes kümnendik tahab hilisemas elus ikkagi oma bioloogilised vanemad üles leida. International Herald Tribune pühendab täna kaks lugu toidule. On väga kurb, et näljahädas Zambia keeldub abina vastu võtmast geneetiliselt muundatud teravilja. Viljas peituv kinnitamata oht pole midagi võrreldes väga reaalse näljaga, mis ohustab Zambias enam kui kaht miljonit inimest, väidab International Herald Tribune. Sama lehe esiküljelugu aga räägib Moskva turgudel läbiviidavast toiduainete radiatsioonikontrollist. Kui kodus kasvatatud vili on valdavalt puhas, siis paljudel Tšernobõli lähedalt korjatud seentel, pohladel ja mustikatel jääb vähe puudu sellest, et nad hakkaksid pimedas helendama. Moskva inspektorid kinnitavad siiski, et kuna kontroll on tihe, siis toidulauale taolist kraami praktiliselt ei jõua.