Kolmandale rahvusvahelisele Geenitehnoloogia Foorumile Tartusse kogunesid ala tipptegijad, arutamaks personaalse meditsiini tuleviku üle alanud sajandil. Konverentsil käsitleti geeni- ja biotehnoloogia sektoris toimuvaid arenguid maailmas, mis on saanud uut hoogu seoses inimese genoomi järjestuse määramisega. Tee personaalse meditsiini poole on veel pikk, kuid ometi on Eestigi selles suunas astumas esimesi samme.
Geeniteadlased arutasid Tartus personaalmeditsiini tulevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda, et peale kohalike teadlaste tunnetab biotehnoloogia arendamise vajadust ka Eesti riik, näitab tõik, et majandusministeeriumis on väljatöötamisel vastav programm. Aluseks on võetud möödunud sügisest kuni aastani 2006 planeeritud teadus- ja arendusstrateegia Teadmistepõhine Eesti, mille põhisuunaks on kolme strateegilise ala ehk biomeditsiini, infoühiskonna ja materjaliteaduse arendamine. Sestap on biotehnoloogia valdkonna tarbeks kavandatud pikaajaline programm, mille esimene faas ehk sektoriuuring on juba käivitunud. Selle analüüsi tulemused peaksid majandusministeeriumi esindaja Enn Metsari sõnul selguma hiljemalt uue aasta alguseks, misjärel võib alata juba programmi täpsem kavandamine. “Uuring peab näitama, mis on olemas ja mis võiks tekkida, toob esile sektori tugevused ja nõrkused, siiani sellist ülevaadet pole,” lausus Metsar. Koondprogrammi peamisteks eesmärkideks on tugistruktuuride ja vastava seadusandluse loomine, samuti pööratakse tähelepanu rahastamisele. Metsari sõnul võrreldakse siinse sektori arengut ka Lääne-Euroopa ja USAga, kellelt püütakse üle võtta häid nõuandeid ja poliitikat. Majandusministeeriumi esindaja Metsari arvates on oluline, et Eesti pööraks biotehnoloogiale jätkuvalt tähelepanu. “See on üks valdkond, kus meil on olemas väga tugev teadlastepõhi, kel on sära silmades ja kes ei tegele ainult puhta teadusega vaid viivad neid ideid ka ellu,” ütles Metsar. “Usun, et see saab tulevikus üheks Eesti konkurentsi eeliseks.” Kui kaugel aga ollakse praegu Küsisin Geenitehnoloogia foorumi ühelt korraldajalt, TÜ biotehnoloogia professorilt Andres Metspalult, kas konverentsi pealkirjana väljapakutud personaalne meditsiin on müüt või pigem reaalsus. “Arvan, et reaalsus,” vastas Metspalu. “Täna on juba esimesed ravimid, mis mõjuvad ainult teatud genotüübiga inimestele, näiteks rinnavähiravis kasutatav hertseptiin toimib ainult teatud patsientidel. Seda saab vaadata geenitestiga, millistele sobib, millistele mitte.” Biomeditsiinis esimesi samme astuva Eesti nii eeliseks kui eelduseks on Geenivaramu näol tegutseva andmebaasi loomine. See aitaks tulevikus välja töötada uusi ravimeid. Siiski tõdes Metspalu, et personaalse meditsiinini on veel pikk tee minna: “Vaja on informatsioonitehnoloogilisi lahendusi, näiteks kui tulevad elektroonilised haiguslood. Täna-homme ei saa neid rakendada, aga iga pikk tee algab esimesest sammust,“ ütles Metspalu. Eesti geneetika head hetkeseisu kiitsid foorumil ka mitmed välismaised ala tipptegijad. Metspalu hinnangul on siinne geneetika jõudnud maailmas nö pildi peale.