Kui Iraak on ohtlik eelkõige sellepärast, et ta valduses on massihävitusrelvi ning ta jätkab nende arendamist, võib kõige tähtsamaks osutuda küsimus, kui lähedal on Bagdad tuumapommi valmimisele.
Kas tuumarelv on Iraagil käegakatsutavas läheduses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Londonis paiknev Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut avaldas paari päeva eest raporti Iraagi sõjalise võimsuse kohta. Selles väidetakse, et kui Bagdad suudaks hankida piisaval määral tuumamaterjali, eriti rikastatud uraani, võiks ta tuumapommi valmistamisega hakkama saada mõne kuu jooksul. Instituudi tehnoloogiaekspert Dennis Gormley selgitas Raadio Vaba Euroopale antud intervjuus, millised võimalused Iraagil tuumarelva-kõlbuliku uraani hankimiseks üldse on: "Ilmselt on selle saamiseks kaks teed – varastada või mustal turul osta. Võimalused on suhteliselt väikesed, kuid ei tohi unustada, et Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur on 1993. aastast saadik teatanud 400-st tuumamaterjaliga salakaubitsemise juhtumist." Gormley sõnul oli kaubatehingutes käibel umbes 13 kilo rikastatud uraani ning pool kilo plutooniumi. Lihtsa aatompommi valmistamiseks vajaks Bagdad aga sellist uraani umbes 25 kilo. Maailma riikide sõjalist võimsust käsitleva teatmiku Jane s World Armies toimetaja Charles Heyman ütles meie raadiole, et kuigi on võimalik, et Iraak suudab aja jooksul hankida tuumapommi valmistamiseks vajaliku hulga rikastatud uraani, pole see tal seni paljudest katsetest hoolimata õnnestunud: "Üldiselt aktsepteeritud hinnangu kohaselt on Iraak üritanud tuumamaterjali omandada juba aastaid, kuid tulemusteta. Nii et võimalus rikastatud uraani või muu selletaolise tuumamaterjali Iraagi valdusse sattumiseks on üsna väike." Kui see siiski juhtub, jääb Iraagil tuumapommi valmistamiseks astuda vaid sammuke. Võimalused on tal selleks palju paremad kui näiteks Iraanil või teistel sama piirkonna riikidel. Relvastustehnoloogia eksperdi Dennis Gomley kinnitusel on Iraak oma tuumarelvaprogrammi teinud tohutuid investeeringuid, nii enne kui pärast Lahesõda: "Iraaniga võrreldes on Iraak arendanud tuumarelva loomiseks vajalikku tehnoloogiat väga palju pikema aja jooksul. Bagdad on sellele kulutanud miljardeid dollareid. Projektiga on seotud üle kümne tuhande inimese." Isegi tuumarelva omava riigi puhul tekib aga alati küsimus, millega seda sihtkohta saata ehk kas on piisaval määral tuumalõhkepeade kandmiseks kõlbulikke rakette. Strateegiliste uurimuste instituudi andmeil on Iraagil praegu 12 al-Hussein nime kandvat raketti 650 kilomeetrise lennuraadiusega. See võimaldaks rünnata sihtmärke muuhulgas Iisraelis ja Türgis. Tuumalõhkepeaga varustada on neid väikesi rakette raske, kuigi mitte päris võimatu. Iraagil tuleks briti eksperdi arvates tuumariigiks saamiseks seega välja arendada mitte üksnes tuumapomm, vaid ka moodused selle transportimiseks.