Kesk-Euroopa Vabakaubanduslepingu ehk CEFTA valitsusjuhid arutasid eile ja täna Bratislavas majanduslikku ja poliitilist koostööd. Vaatlejate sõnul on kümne aasta vanune vabakaubanduslepe oma aja ära elanud, liiati ei ole CEFTA suutnud regiooni sisest kaubavahetust märkimiväärselt edendada.
CEFTA tippkohtumine Bratislavas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bratislavas kokku saanud seitset Kesk-Euroopa Vabakaubandusleppe liikmesriiki esindasid kuus valitsusjuhti, Tšehhi Vabariik oli Slovakkia pealinna saatnud oma tööstus- ja kaubandusministri Jiři Rusnoki. Vaatlejana võttis üritusest osa Horvaatia. Euroopa Liitu esindas kaubandusvolinik Pascal Lamy. CEFTA seekordsel tippkohtumisel arutati seniste kaubandus - ja majandussuhete arengut ning edusamme tootesertifikaatide vastastikuse tunnustamise läbirääkimistel. Vaatlejate hinnangul on pea kümme aastat tagasi Krakowis asutatud Kesk-Euroopa Vabakaubanduslepe oma aja ära elanud ning saavutanud üsna kesiseid tulemusi regiooni kaubavahetuse ja majandusarengu edendamisel. Briti ärilehe Financial Timesi Budapesti korrespondendi Robin Wrighti hinnangul oli CEFTA juba algusest peale teisejärgulise tähtsusega ühendus, sest tööstustoodete kaubavahetus on liikmesmaade vahel alati olnud väike: “CEFTA liikmesmaad ei saavuta kunagi väga palju, sest nendel maadel puudub mahukas omavaheline kaubandus. Kesk-Euroopa kaubavahetuse mall on kaubelda niisuguste maadega nagu Saksamaa ja Itaalia.” Wright tõi näiteks Ungari kaubanduse Euroopa Liiduga, mille maht selle aasta esimesel poolel oli rohkem kui 20 miljardit dollarit. Samal ajal küündis Ungari kaubavahetus ülejäänud kuue CEFTA liikmesmaaga vaevalt kolme miljoni dollarini. Analüütikute sõnul on CEFTA peamine puudus põllumajandustoodete väljajätmine vabakaubandusleppest. Nende osas on peetud hulgaliselt kahepoolseid kõnelusi, kuid seni eriliste tulemusteta. Robin Wrighti sõnul oleks just põllumajandustooted need, mis võiks anda CEFTAle tegeliku sisu: “CEFTA liikmesmaade vahel toimuvad regulaarsed kaubandusdispuudid põllumajandustoodete küsimuses. See on üks valdkond, kus võinuks midagi kasulikku saavutada ja teha midagi põllumajanduse edendamiseks.” CEFTAst loodeti kunagi ka tõhusat abi liikmesmaade ettevalmistamisel ühinemiseks Euroopa Liiduga. Leppega sai liituda vaid selline riik, mis oli sõlminud assotsiatsioonilepingu Euroopa Liiduga. Vaatlejad märgivad, et kuna ühendusse pürgimine on kõikide Ida-Euroopa riikide prioriteediks, siis peavad regiooni valitsused omavahelise koostöö edendamist teisejärguliseks. Mida lähemale jõuab ühinemine Euroopa Liiduga, seda väiksemaks kahaneb huvi laiendada regionaalset kaubavahetust CEFTA raames.