Euroopa Liit kavatseb hakata ühiselt põgenikke kodumaale saatma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Euroopa Liidu justiits- ja siseministrid jõudsid eile Kopenhaagenis järeldusele, et üha suurenev põgenike hulk nõuab probleemist vabanemiseks ühiseid jõupingutusi. Esimese sammuna kavandatakse 100 000 Afganistani põgeniku kodumaale tagasisaatmist.

Reedel Kopenhaagenis toimunud Euroopa Liidu sise- ja justiitsministrite kohtumisel jõuti kukesammu võrra lähemale sellele, et leida ühine definitsioon mõistele ”pagulane”. Hoolimata rahvusvahelistest konventsioonidest mõistetakse asüüli ja pagulust erinevates riikides erinevalt, mis loob asüülitaotlejatel võimaluse mitmes riigis õnne proovida. Nüüd aga püütakse välja töötada ühine asüülipoliitika, selleks aga on vaja selget määratlust, et teha vahet majanduspõgeniku ja poliitilise varjupaiga paluja vahel. Mõte on selles, et Euroopa on praeguseks juba varjupaiga otsijatest sedavõrd üle ujutatud, et see sunnib üksikuid riike koostöövõimalusi leidma, kuidas neid, kes poliitilise põgeniku nimetuse alla ei mahu, kodumaale tagasi saata. Näiteks arutati Kopenhaagenis seda, kuidas saata tagasi 100 000 afgaani, kes on Euroopa riikides laiali pudenenud, kusjuures paljud neist elavad välismaal illegaalselt. Ministrite kohtumisel puudutati tagasisaatmise küsimust sedavõrd konkreetselt, et juttu oli isegi tšarterlennukite kasutamisest. Kuid uus noot asüülipoliitika kooskõlastamises tundub olevat see, et kui tänavu kevadel arutati paljudes riikides asüüliseaduste karmistamist, siis nüüd ollakse ühel nõul, et sisserändajate tagasisaatmisel tuleb kasutada humaanseid meetodeid Kuigi väljasaatmine võib toimuda ka sunniviisiliselt, püütakse põgenikku kodumaale tagasipöördumisel aidata, et ta saaks võimalikult kiiresti taas jalad alla ja suudaks kohalikus ühiskonnas reintegreeruda. Näiteks Taani võimud annavad Afganistani tagasipöördujatele 36 000 Eesti krooni suuruse toetuse, kui tegemist on täiskasvanuga, ja 12 000 krooni suuruse summa, kui tegemist on alaealisega. Oluline on ka koostöö riikidega, kust põgenikud pärit on. Ministrid jõudsid ühisele järeldusele, et põgenik on see, keda jälitatakse, keda võidakse kodumaale tagasipöördumisel tappa, piinata või alavääristada, kusjuures tagakiusajaks võib olla mitte ainult riik, vaid ka teised institutsioonid. Kuid Kopenhaageni kohtumine oli ühise asüülipoliitika väljakujundamisel siiski vaid esimene samm. Ainuüksi põgeniku definitsiooni täpsustamine võib võtta veel pool aastat, arvavad vaatlejad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles