Rahvusvaheline surve Iraagile relvainspektorite tagasilubamiseks kasvab iga päevaga. Oma varasemast positsioonist taganes Saudi Araabia, kelle teatel võib ta lubada ÜRO mandaadi korral kasutada sealseid baase Iraagi vastaseks rünnakuks.
USA surve ajab Iraagi nurka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA presidendi George Bushi neljapäevane kõne ÜRO Peaassamblee ees, kus ta kutsus maailmaorganisatsiooni Iraaki ohjama, on pannud maailma diplomaatilised ringkonnad herilasepesana sumisema. Peaaegu üksmeelselt nõuavad kõik Bagdadilt relvainspektorite taaslubamist Iraaki. Üleskutsega ühinesid ka ÜRO peaassamblee ees kõnelenud Araabiamaade välisministrid. Viimaste päevade arengutest kõige märgatavam ongi hoiakute muutus seni Iraaki toetanud Araabia riikide seas. Saudi Araabia välisminister Saud al-Faisal teatas pühapäeval, et juhul kui ÜRO autoriseerib jõu kasutamise, võib rünnakuks kasutada ka tema territooriumil asuvaid baase. Ühe kõrge Saudi valitsusametniku sõnul soovib Ar Riyad parandada 11. septembri rünnakute järel jahtunud suhteid Washingtoniga. USA pöördumine ÜRO poole aga annab nii Saudi Araabiale kui teistele selleks sobiliku viigilehe. Veel märtsis tõotasid Araabiamaade riigipead oma tippkohtumisel seista vastu igasugusele jõu kasutamisele Iraagi suhtes. Täna on aga näiteks lubanud ÜRO mandaadi korral Iraagi ründamist nö “vastumeelselt toetada” ka Egiptus. Pühapäeval alustaski ÜRO tööd järjekordse Iraagi teemalise resolutsiooni kallal. Endine USA suursaadik Iraagis, praegu Raadio Vaba Iraaki juhtiv David Newton räägib, et resolutsioon peaks sisaldama kolme põhipunkti. “Parim viis oleks panna kõik ühe resolutsiooni sisse. Esiteks öelda Iraagile, et ta peab alluma kõigile neile resolutsioonidele, mida ta on rikkunud. Teiseks seadma tähtaja kuuletumiseks. Ning kolmandaks määratlema, mida keeldumise korral tehakse,” selgitab ta. Kõige suuremad vaidlused käivadki kolmanda punkti üle. Osad riigid, nagu Prantsusmaa, soovivad võtta kõigepealt vastu resolutsiooni, mis esitaks küll Iraagile kindlad nõudmised, kuid jõu kasutamist tema sundimiseks veel ei autoriseeriks. USA väitel pole järjekordsel hambutul resolutsioonil aga üldse mõtet. Ühe kompromissvariandina on käidud välja versioon, mis küll ÜRO poolset jõu kasutamist ei sanktsioneeriks, kuid annaks liikmesriikidele vabad käed Iraaki omaalgatuslikult karistada. Endise suursaadiku David Newtoni kinnitusel on aga Washington seadnud Bagdadile väga karmid tingimused, nõudes mitte üksnes relvainspektorite naasmist, vaid ka kõigi muude resolutsioonide täitmist. Paljude analüütikute hinnangul võimaldab kõike seda üksnes režiimivahetus Iraagis. Newton kardab, et USA nõudmised ei jäta Iraagile kuigi palju mänguruumi. “Kui nad tunnetavad, et USA kavatseb neid kas ÜRO kaudu või iseseisvalt rünnata, siis miks nad peaksid relvad maha panema ja oma massihävitusrelvad enneaegselt ära andma” küsib Raadio Vaba Iraagi direktor. Iraak esialgu taganemismärke tõepoolest ei ilmuta. Iraagi meedia süüdistab USAd kavatsuses muuda ÜRO oma agressiivse välispoliitika tööriistaks. Inspektorite tagasilubamist ollakse aga valmis kaaluma üksnes siis, kui sellega kaasneb ka ÜRO 12 aasta vanuste sanktsioonide kohene tühistamine.