Lääne ajakirjanduses kajastatakse vasaktsentristide võimulejäämist Rootsi valimistel, mis peatas Euroopa riikide paremalekaldumise tendentsi. Ühtlasi kirjutatakse baski terroriorganisatsiooni ETA kahe juhtfiguuri vahistamisest ning Austria Vabaduspartei endise juhi Jörg Haideri teatraalsetest manöövritest. Mõned Atlandi ookeani eri kallastel välja antavad ajalehed heidavad aga täna nooli vastaskalda poliitika pihta.
Pressiülevaade: 17. september 2002
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Londoni ajaleht The Independent leiab, et kui Rootsi sotsiaaldemokraadid ise välja jätta, peaks nende tagasivalimine valmistama enim rõõmu Saksamaa kantslerile Gerhard Schröderile. “Suur osa Rootsi valimiste tähendusest Euroopa vasaktsentristidele tuleneb toimunu psühholoogilisest mõjust; tundest, et seni pidurdamatuna tundunud [parempoolsete pealetung] on peatatud,” leiab The Independent. Ärileht Financial Times kirjutab, et Euroopa Liit veab alt riike, mis otsivad tuge eurooplaste ühtsest välispoliitilisest häälest, mida paraku pole. Näitena viitab väljaanne USA püüetele õõnestada Rahvusvahelist Kriminaalkohut. Washington üritab nimelt sõlmida kahepoolseid lepinguid, mis välistaksid USA kodanike kriminaalkohtule väljaandmise. Sellega röövitakse aga kohtult võime efektiivselt ja usaldusväärselt tegutseda. Mitmed riigid, mille poole USA on pöördunud, otsivad Financial Timesi sõnul Euroopa Liidult asjatult tuge, et Washingtoni survele vastu seista. Hispaania ajalehed kirjutavad baski separatistliku organisatsiooni ETA kahe juhtfiguuri eilsest vahistamisest Prantsusmaal. Päevalehe ABC arvates vähendab arreteerimine “radikaalide väljavaateid”, sest nad ei saa loota “tugeva, riigile lööki andva ETA toetusele”. Teine päevaleht, La Razon, lisab, et kõik seadusekuulekad Hispaania kodanikud tunnevad rahuldust, “nähes, et efektiivne politsei võib olla tugevaimaks relvaks võitluses ETA vastu”. Konservatiivne USA ärileht The Wall Street Journal süüdistab Lõuna-Aafrika näljahädas osaliselt keskkonnaliikumisi ning Euroopa riike. Ehkki USA on saatnud põua käes kannatavale Zambiale 17000 tonni maisi, istub saadetu ladudes. Kuna Ameerika mais on geneetiliselt muundatud, peab Zambia valitsus seda tervisele ohtlikuks. Tegelikult kartvat Zambia aga rikkuda suhteid oma suurima ekspordituru Euroopa Liiduga, sest enamik geneetiliselt muundatud teravilju on Euroopas keelustatud. Teisalt kartvat Zambia ärritada subsiidiumide najal elavat Euroopa põllumajandust. Liberaalne Vene päevaleht Kommersant kirjutab “tõsisest terroriaktist” Tšetšeenia pealinna Groznõi südames. Vene armeekolonni ründamiseks paigaldatud miin plahvatas hoopis keskturule suundunud bussi all, tappes 8 ja vigastades 27 inimest. Tšetšeenia Moskva-meelne valitsus süüdistab kohalikku miilitsat kehvas ennetustöös. Kremli-meelne Rossiiskaja Gazeta suunab aga kriitika Tšetšeenia Tervishoiuministeeriumile, mis olla “täiesti kasutu”. “Piisavalt polnud varutud ei verd ega valuvaigisteid, justkui terrorirünnakud oleksid Tšetšeenias suur haruldus,” salvab ajaleht. Šveitsi leht La Tribune De Geneve kajastab Genfis toimuvat jalaväemiinide keelustamist käsitlevat konverentsi. Võimaliku Iraagi-sõja eel võib konverentsil puhkeda “tuline väitlus”, kuna USA pole jalaväemiine keelustava Ottawa leppega siiani ühinenud. Seda enam, et viimati kasutasid Ühendriikide väed kõnealuseid miine 1990. aastal Lahesõjas. Väljaanne lisab uhkusega, et Šveitsi president Kaspar Villiger oli konverentsil esimene riigipea, kes tõstatas ka jalaväemiine kasutavatest mässulistest rühmitustest tuleneva probleemi. Liberaalne USA päevaleht The New York Times kirjutab põhjustest, miks parempoolne populist Jörg Haider ei soovi naasta Austria Vabaduspartei juhi kohale. Haideri teatraalsetest manöövritest kõige uskumatum on tema väide, et ta kardab maikuus tapetud Hollandi poliitiku Pim Fortuyni saatust. Nimelt olevat astunud hiljuti Haideri juurde tundmatu, kes hoiatas teda 18 hävituslennuki ostu takistamise eest Austria sõjaväele ning soovitas mõelda oma perekonnale. Ühe vaatleja sõnul püüab Haider end taas ohvrina näidata ning sellega populaarsust võita.