Seimivalimiste-eelses Lätis on avalikkuse huviorbiiti kerkinud Riia lähedal Salaspilsis asunud tuumareaktor ning selle tulevik. Läti roheliste ja põllumeeste partei kritiseerib valitsuskoalitsiooni otsust hoiustada reaktori jäätmed Riiast paarikümne kilomeetri kaugusel asuvasse Baldone jäätmehoidlasse, osutades, et see võib olla keskkonnaohtlik.
Läti valimiseelne vaidlus Salaspilsi tuumareaktori jäätmete ümber
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RVE: Uurisime meie Läti korrespondendilt Jaan Reinholdilt millal ja milleks seda reaktorit kasutati JR: Läti Teaduste Akadeemia initsiatiivil rajati kõnealune tuumareaktor Salaspilsi 61sel aastal tuumauuringuteks. Reaktorit ei kasutatud mitte kunagi elektrienergia tootmiseks, sellel polnud mõtet, sest Salapilsi reaktori võimsus oli vaid 5000 kilovatti. Võrdluseks, et Tshernobõli tuumajaama võimsuseks oli 3 miljonit kilovatti. Peale Nõukogude Liidu lagunemist lõpetati Lätis tuumauuringud ja 98. aasta suvel Salaspilsi reaktor suleti ja konserveeriti ning järgmisel aastal on kavas kompleks lõplikult lammutada. RVE: Kuivõrd keskkonnaohtlikuks võib osutuda reaktori jäätmete ladustamine Riiast vaid paarikümne kilomeetri kaugusele ning miks neid jäätmeid näiteks Venemaale ei müüa, kes on olnud nõus tuumajäätmeid enda territooriumil ladustama JR: Reaktori lammutamise järel oli esialgu tõesti kavas jäätmed Venemaale müüa, ent valitsus pidas seda liialt kalliks. Reaktori lammutamisel tekkivaid jäätmeid on ka tõsine kogus - ligemale 1100 tonni. Selle asemel otsustati kaas-ajastada Läti enda jäätmehoidla Baldones. See asub tõsi küll Riiale lähedal, ent EL ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri keskkonnaekspertide hinnangul on see viidud väga heasse seisukorda. Baldones maetakse reaktori lammutamisest tekkinud prügi 6 meetri sügavusele betoonsarkofaagidesse. Sinna samasse paigutatakse peale ümbertöötlemist ka reaktoris asunud tuumakütus, mis kohalike teadlaste hinnangul võib veel riigile ära kuluda, sest kõne alla võib tulla oma aatomielektrijaama ehitamine. Ehkki Lätis on suur osa hüdroelektrijaamadel, arutatakse siin võimalust umbes 100 000 kilovatise võimsusega väikese aatomielektrijaama rajamiseks. RVE: Kuivõrd keskkonnaohutu oli Salaspilsi reaktor oma tööajal, kas tuli ette ka intsidente JR: Paar intsidenti on tõesti teada. Väidetavalt sattus reaktorist kaheksakümnendate keskel lohakuse tõttu üldkanalisatsiooni euroopium. Toona ületas radiatsioon Riia lähedal tublisti lubatud piiri. Reostatud maa koguti õnnetuse järel kokku ja toimetati jäätmehoidlasse. Teine intsident toimus vaevalt aasta enne reaktori sulgemist. 97nda aasta novembris jäi reaktor seni avalikustamata põhjustel ilma elektri ja telefonisideta, põhjustades kriisiolukorra. Ehkki midagi tõsist ei juhtunud, järgnes sellele ametlik protestinoot Leedult, sest Läti pool ei teavitanud naabrit intsidendist, ehkki oli olemas seda kohustav kokkulepe. See, et Salapilsi reaktori teema praegu avalikkuseni on jõudnud on põhjendatav vaid valimiseelse populismiga. Reaktori demonteerimine järgmisel aastal ilmselt kõrvaldab ka selle teema edaspidiseks valimiseelsest retoorikast.