Pressiülevaade: 18.09.2002

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Suur osa kommentaatoritest räägib täna Iraagi liidri Saddam Husseini tõotusest lubada ÜRO relvainspektorid tingimusteta riiki tagasi. Paljud vaatlejad peavad seda lihtsalt venitamistaktikaks, kuid mõned loodavad siiski, et see järeleandmine likvideerib sõjaohu.

Ajalehe “New York Times” juhtkiri kahtleb, et Saddam Hussein nõudmistele allub. Ajalehe arvates oleks kõige tõhusam viis Iraaki koostööle sundida ÜRO Julgeolekunõukogu poolt heaks kiidetud uus desarmeerimist nõudev resolutsioon, mis sisaldab ka selge hoiatuse, et kui Iraak ei allu, järgneb sõjaline aktsioon. “Chicago Tribune’i” juhtkiri kiidab uut hoogu saanud rahvusvahelist koostööd, mida Iraagi küsimuses on demonstreeritud, kuid lisab, et see võib olla tingitud asjaolust, et USA on näidanud oma valmisolekut tegutseda vajaduse korral ilma ÜRO nõusolekuta. Kolumnist Robert Frisk kirjutab Briti päevalehes “Independent”, et relvainspektorite tingimusteta Iraaki tagasi lubamine – nii nagu ameeriklased seda nõudsid – on USA valitsuse nurka surunud. President Bush tahab poliitilise süsteemi muutmist Iraagis ning otsib nüüd meeleheitlikult põhjust, et oma sõjaplaanist kinni pidada. Seoses Iraagi küsimusega on üks Euroopa riik, või vähemalt selle poliitiline liider, ohus isolatsiooni sattuda. “International Herald Tribune” kirjutab, et samal ajal kui mitmed riigid on öelnud, et vajaduse korral nad toetavad sõjalist aktsiooni Iraagi vastu, rõhutab Saksamaa kantsler Gerhard Schröder endiselt, et Saksa valitsus seda ei tee. See võib küll aidata kantsleril taas valimised võita, kuid analüütikute arvates on võit kallis – nimelt osutub Schröder sellisel juhul valitsusjuhiks, kelle rahvusvaheline prestiiž ning mõju on tohutult vähenenud. Vene ajalehed rõhutavad Kremli rolli sõjaohu vähendamises. “Izvestija” näiteks kirjutab, et tegelikult ei andnud Iraak järele USA survele, vaid reageeris positiivselt nõudmistele, mille esitasid araabiamaade liidrid ning Venemaa välisministeerium. Samal seisukohal on “Komsomolskaja Pravda”, kelle arvates mõjus Saddam Husseinile kainestavalt just välisminister Igor Ivanovi hoiatus. Ka “Nezavissimaja Gazeta” väidab, et Venemaa hoiak oli otsustav. Ungari päevaleht “Magyar Nemzet” usub, et sõda terrorismiga ning Iraagi küsimus on taas rõhutanud fakti, et Ameerika ning tema peamise Euroopa liitlase, Suurbritannia vaated erinevad teiste Euroopa rahvaste omast. Taoline ülimusetunne andvat neile alust arvata, et neil on peaaegu religioosne kohustus parandada ja tsiviliseerida kogu maailma, kirjutab Ungari leht. “Wall Street Journalis” ilmunud kommentaaris avaldatakse kahetsust skeptitsismi ja vaenulikkuse üle, millega ajakirjandus on reageerinud Hispaania valitsuse otsusele keelustada Batasuna – partei, mida peetakse baski terroriorganisatsiooni ETA poliitiliseks tiivaks. Ometi pole islamiäärmuslus ainus kurjuse läte, kirjutab kommentaari autor, ka baski terrorism toidab oma järgijaid “messiaanliku kirega”, mis lubab neil ilma süütundeta koledusi korda saata. “Moscow Times” kirjutab Moskva linnapea Juri Lužkovi üllatuslikust teadaandest püstitada taas nõukogude kurikuulsa julgeolekuorganisatsiooni rajaja Felix Dzeržinski ausammas, mis 91. aastal maha võeti. Lužkov teatas, et tegemist on suurepärase monumendiga ning lubas, et see ei tähenda mineviku tagasitulekut. Leht aga imestab, milleks ülistada meest, kes rajas Nõukogude Liidu esimesed kontsentratsioonilaagrid ning käivitas punase terrori. “International Herald Tribune” toob ära rõõmustava uudise meditsiinivaldkonnast, vahendades uurimistulemuse, mille kohaselt vähendab eesnäärme vähi korral eesnäärme kirurgiline eemaldamine suremisriski 50 protsendi võrra.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles