Prantsusmaal on tekitanud ägedaid proteste Teise maailmasõja aegsete inimsusevastaste kuritegude eest vanglakaristust kandnud natsikurjategija Maurice Paponi vabastamine. Laialdase vastuseisu tõttu lubas justiitsminister, et otsib võimalusi kohtuotsuse tühistamiseks. Osa Prantsuse ühiskonnast peab aga kõrges vanuses ja haige kurjategija vastu inimlikkuse ülesnäitamist siiski õigeks.
Natsikurjategija vabastamine tekitab Prantsusmaal vastakaid tundeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vihahüüete ja vilekoori saatel väljus eile pärastlõunal Pariisi Santé vanglast Maurice Papon, kes 1998. aastal natsikuritegudele kaasaaitamise eest kümneks aastaks vangi mõisteti. Ootamatu vabastamisotsuse aluseks oli 92-aastase mehe põdur tervis. Maurice Papon on teinud ajalugu mitmel viisil. Teise maailmasõja ajal Vichy natsliku režiimi politsei juhina aitas Papon kaasa juutide deporteerimisele. Peale sõda pälvis Papon aga toonaste riigijuhtide usalduse ning teenis Prantsuse riiki mitme kümnendi vältel, olles Pariisi politseiprefekt ning isegi valitsuse liige. Kuid peale valitsusest lahkumist õnn pöördus. Algas Prantsuse ajaloo üks pikemaid kohtuprotsesse, mis kestis kokku 17 aastat ning mille tulemusena mõisteti Papon süüdi inimsusevastastele kuritegudele kaasaitamise eest. Papon on üks väheseid, kellelt on tema elu ajal ära võetud Prantsuse riigi kõrgeim autasu, Auleegioni orden. Papon vabastati tervislikel põhjustel, mis tähendab, et Prantsusmaa seaduste järgi ei olnud natsikurjategija vanglas pidamine enam võimalik. Kohtu otsus ei meeldi suurele osale Prantsusmaast, sealhulgas justiitsministrile Dominique Perbenile: “Kuna tegemist on inimsusevastase kuriteoga, peaks avalikkuse protest andma võimaluse otsus kassatsioonikorras läbi vaadata. Kassatsioonikohtus saab esile tõsta fakti, et tegemist on inimsusevastase kuriteoga.” Paljud inimõiguste eest seisvad valitsusvälised organisatsioonid leiavad, et Paponi vabastamine on vastuolus vabariiklike traditsioonidega ning on otsene solvand kannatanute mälestusele. Samas on osa ühiskonnast ja ka mõned avaliku elu tegelased Paponi vabakslaskmise poolt. Nende arvates inimlikkuse osutamine sellises kõrges vanuses ja arstide poolt väga raskesti haigeks tunnistatud eaka mehe vastu õigustatud. Seega on ühiskondlik arvamus lõhestatud ning uuesti algav kohtuasi võib kesta aastaid.