Kreeka ja Albaania suhteid varjutab tänaseni kehtiv Teise maailmasõja-aegne sõjaseadus, mille Ateena kehtestas pärast seda, kui Tirana lubas Kreekat ründavad Itaalia väged läbi Albaania. See pole takistanud kahe maa suhete edukat arengut viimase kümne aasta jooksul, kuid ei võimalda sõja lõpuaastail Kreekast küüditatud tuhandetel albaanlastel naasta oma kodudesse ja tagasi saada võõrandatud omandit.
Kreekast küüditatud albaanlased nõuavad oma õiguste taastamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes 30 000 islamiusku albaanlase küüditamine Thesprotia provintsist ehk kohalike albaanlaste jaoks Chameriast toimus aastatel 1944-45. Väljasaatmine viidi läbi vastavalt neljakümnendal aastal kehtestatud sõjaseadusele, mis võeti vastu pärast seda, kui toonane Albaania valitsus lubas Kreekat ründavatel Itaalia vägedel marssida läbi oma territooriumi. Selle nn. sõjaseaduse alusel korraldasid Kreeka üksused sõja lõpuaastail, kui Saksa ja Itaalia väed olid riigist väljatõrjutud, kohalikele albaanlastele tõelise veresauna. Tiranas elav Qani Biraci, kes oli toona vaevalt seitsme aastane, meenutas Raadio Vaba Euroopale kuuekümne aasta taguseid sündmusi. “Kui olin seitsmene, lahkusime koos perega Filati linnast. Sõites läbi provintsi olin tunnistajaks kohutavale tragöödiale. Maharaiutud pead, rasedate naiste kõhtudest väljalõigatud sündimata lapsed olid vastu maad lömastatud… Kohutavad kuriteod. Ma mäletan mõrstukaid ja nende pikki nuge, mida nad meie nähes ihusid,” meenutas Biraci. Biraci juhib Kreekast pärit albaanlaste ühendust, mille eesmärgiks on küüditatute õiguste taastamine. Lisaks Kreeka kodakondsusele taotlevad nad tagasi ka umbes 200 000 hektarit maad ja võõrandatud omandit, kokku umbes 3 miljardi dollari eest mitmesugust vara. Albaania valitsus on korduvalt nõudnud Kreekalt sõjaseaduse tühistamist, kuid Ateena on seni kõik taotlused tagasi lükanud ning isegi süüdistanud albaanlasi soovis destabiliseerida kahe maa suhteid olematute probleemide tõstatamisega. Kreekast küüditatud albaanlased üritavad Ateena tõrjuvat hoiakut murda kolmandate riikide abiga. Näiteks Ameerika albaanlaste rahvusnõukogu toel üritatakse mõjutada USAd avaldama oma NATO liitlasele vajalikku survet. Rahvusnõukogu liikme Martin Vulaj sõnul on Ühendriikide toetus saavutatav. “Ma arvan, et USA Kongress saab mitmel moel aidata. Ühendriikide usaldusväärsus nii Kreekas kui Albaanias ning Ameerika staatus ausa ja erapooletu vahendajana kergendab läbirääkimisi ja innustab suhteid mitte ainult selles vaid ka muudes küsimustes,” on Vulaj optimistlik. Kreekast Teise maailmasõja lõpus küüditatud albaanlased tõrjuvad kõik kahtlused, nagu sooviksid nad oma õiguste taastamisega sillutada teed kahe maa piiri muutmisele. Albaania võimude hinnangul on tegemist Ateena katsega esitada küüditatute taotlusi negatiivses valguses. Chameria albaanlaste liidri Qani Biraci sõnul ei taha nad aga muud kui vaid oma maa tagastamist ning kaotatud õiguste taastamist.