Nädalavahetusel peeti Vilniuses neljas rahvusvaheline AIDSikonverents. Sellest osa võtnud, ligemale 40 riigi delegaadid arutasid, kuidas ühiselt ja tõhusamalt võidelda AIDSi ja HI-viiruse plahvatusliku levikuga Ida-Euroopas.
Vilniuses toimus neljas rahvusvaheline AIDSi konverents
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜRO ning Euroopa Liidu ja USA tervishoiuministeeriumide eestvedamisel toimunud Vilniuse konverents oli järjekorras neljas. Varasemad üritused on toimunud 1994. aastal Berliinis, 1997 Pariisis ja 2000 Amsterdamis. Seekordsel nõupidamisel oli kesksel kohal HI-viiruste levik iseäranis Ida-Euroopa noorte ja narkosõltlaste seas, AIDSi nakatumine regiooni riikide kinnipidamisasutustes ning kodanikeühenduste roll epideemiaks kasvanud ohtlikku haiguse tõkestamisel. Leedu AIDSikeskuse juhataja Saulius Caplinskas ütles Raadio Vaba Euroopale, et ürituse üheks eesmärgiks oli tõhustada AIDSiga võitlevate organisatsioonide omavahelist infovahetust: “Peamine probleem, mitte ainult Ida-Euroopas, on see, et erinevad eksperdid võitlevad haigusega isoleeritult. Ida-Euroopas on tendentsiks, et AIDSikeskuste töötajad väldivad avalikel esinemistel haigusega seotud teemasid, nagu näiteks teiste suguhaiguste levikut, narkomaniat, tuberkuloosi nakatumist, vanglatega seotud probleeme ja ennetustööd koolinoorte seas.” Caplinskase sõnul on kõik need teemad omavahel seotud ning on suur viga jätta AIDSi levik vanglates pelgalt kinnipidamisasutuste ametnike õlgadele. Tema sõnul on hädavajalik luua toimivad suhted kõikide asjaga seotud institutsioonide vahel. Vilniuse konverentsil esinenud rõhutasid vajadust pöörata rohkem tähelepanu HI-viiruse ja AIDSi leviku seostele sotsiaalsete probleemidega. Mitmete ekspertide hinnangul sõltub haiguse levik pigem ühiskondlikest ja psühholoogilistest faktoritest. Maailma Lastefondi asutaja Rootsi kuninganna Silvia ütles, et vaesus, harimatus, tööpuudus ja lootusetus on need põhjused, miks HI viiruse levik on järsult suurenenud. Tema hinnangul võib muutusi loota vaid siis kui valitsused käivitavad AIDSiga võitlemiseks konkreetsed programmid. ÜRO lastefondi UNICEFi hiljutises raportis nenditakse, et Ida-Euroopas levib AIDS ennekõike just noorte seas. Haiguse levik on seotud vaesuse narkomaania ja seksuaalelu varasema algusega. Vilniuse konverentsil rõhutati, et praegused ennetusprogrammid ei jõua tihtipeale nendeni, kes selgitustööd kõige enam vajavad. Kõrvalejäävate riskigruppidena nimetati vange ja narkomaane. Briti AIDSi ekspert Martin Mckee toonitas oma esinemises valitsusväliste kodanikeühenduste rolli tõhustamist AIDSi ennetusprogrammides. “Võib olla on mõnedele valitsusvälistele organisatsioonidele abiks kui nad saavad näidata oma maade valitsusele, kuidas on asjaga tegeletud teistes riikides. Seal on mõned väga head programmid kohalikul tasandil – mitte niivõrd üleriiklikud programmid – mis on hea praktika eeskujuks,” ütles Mckee. Vilniuse valik rahvusvahelise AIDSi konverentsi toimumispaigaks ei olnud juhuslik. ÜRO andmetel levib AIDS kõige kiiremini just Ida-Euroopas. HI-viirusesse nakatumise määr on pea 20 korda kõrgem kui Lääne-Euroopas. Viirusekandjaid on endises sotsialismileeris pea miljon inimest.