Varssavis algava NATO kaitseministrite kohtumise keskseteks teemadeks on alliansi laienemine, Iraagi probleem ja ka USA ettepanek NATO kiirreageerimisüksuse moodustamiseks. Tegu on esimese endisest kommunistlikust blokist pärit NATO liikmesriigi poolt korraldatava alliansi kõrgetasemelise nõupidamisega ja viimase olulisema üritusega enne novembris toimuvat Praha tippkohtumist.
Varssavis algab NATO kaitseministrite kohtumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poola liitus koos kahe teise endise Varssavi Pakti liikmesriigi Tšehhi ja Ungariga NATO-ga 1999.a. Nüüd toetab Poola aktiivselt alliansi suurt laienemist – see tähendab seitsme uue liikme vastuvõtmist -, seades samas esimeseks prioriteediks just Balti riikide liikmeks saamise. Nii kinnitas Varssavi kohtumise eel Poola kaitseminister Jerzy Szmajdzinski, kelle sõnul muudab Eesti, Läti ja Leedu liikmeks saamine põhjalikult olukorda Läänemere piirkonnas, kus NATO riigid on siis selges enamuses. “Geopoliitiline situatsioon selles regioonis muutub turvalisemaks,” ütles Szmajdzinski. Venemaa muutunud suhtumist NATO-sse üldse ja eelkõige selle laienemisse peegeldab Vene kaitseministri Sergei Ivanovi osalemine Varssavi kohtumisel. Kolmapäeval peab Ivanov nõu oma NATO kolleegidega ja tõenäoliselt kirjutab poolakatega alla leppe Poola armee nõukogude päritolu lennukite kaasajastamiseks. Samas pidas USA kaitseminister Donald Rumsfeld vajalikuks teatada, et tema oma Saksa kolleegiga Varssavis eraldi kohtuda ei kavatse. Ühtlasi ründas Rumsfeld Poolas teravalt äsja tagasivalitud Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi valimiskampaaniat, mis olevat tema sõnul mürgitanud Saksamaa suhted USA-ga. Ühendriigid soovivad Varssavis saada liidukaaslaste toetust ühelt poolt oma karmile Iraagi poliitikale ja teiselt poolt NATO kiireageerimisüksuse loomisele, mis suudaks vajaduse korral astuda tegevusse mõne päevaga. Poola kaitseministri teatel kuuluks ühisjõududesse umbes 20 000 sõdurit ja need koosneksid maavägedest, radarlennukite üksusest ja ühisest luureorganist. Kõrgetasemelise NATO kohtumise toimumine suhteliselt hiljuti alliansi liikmeks saanud endise kommunistliku bloki riigi pealinnas – pealegi just Varssavis, mille järgi sai nime endine NATO sõjaline vastasallianss – on kindlasti omamoodi sümboolse tähendusega. Poola raskused uue liiduga integreerumisel on õpetlikud kõigile tulevastele liikmetele. Tuleb tunnistada, et oma aegunud nõukogude päritolu lennukite ja tankidega meenutab Poola armee ikka veel suuresti Varssavi pakti liiget. Kaitseminister Szmajdzinski tunnistab, et sõjaväe moderniseerimine asetab riigieelarvele ränga koorma, kuid pärast aastaid kestnud riigikaitse alafinantseerimist on see hädavajalik. Poola on seadnud eesmärgiks muuta kolmandik oma armeest NATO standarditele vastavaks aastaks 2006. Ülemaailmase majanduse aeglustumise tingimustes nihutati seda tähtaega aastani 2008. Poola armee moderniseerimiskavad on ajanud ärevile Lääne relvatarnijad. Eriti magusat suutäit kujutab vananenud Mig hävitajate väljavahetamine 48 kaasaegse mitmeotstarbelise lennuki vastu. Selle 3,5 miljardi eurose tellimuse pärast võitlevad USA Lockheedi kompanii oma F16-tega, Briti-Rootsi konsortsium oma Gripenitega ja prantslased, kes pakuvad oma Mirage`i.