Teisipäeval Varssavis alanud NATO kaitseministrite kohtumisel on alliansi laienemise kõrval akuutsete teemadena kõne all veel Washingtoni väljapakutav uus strateegia, mis kätkeb endas alliansi kiirreageerimisjõudude loomist ja võimalikke ennetavaid lööke terroristide ja neid toetavate riikide pihta.
USA soovib NATO kiirreageerimisjõudude loomist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriikide kaitseminister Donald Rumsfeld esitas Varssavis oma NATO kolleegidele USA plaani alliansi kiirreageerimisjõudude loomiseks, mis oleksid valmis kiirelt tegevusse astuma väljaspool NATO liikmesriike. Kiirreageerimisjõud peaksid koosnema umbes 20 000-st sõdurist kõigist alliansi liikmesriikidest. Lisaks maavägedele kuuluksid jõudude koosseisu ka AWACS luurelennukid, ühine luureteenistus ja laevastik. Kogu üksus oleks varustatud tõhusa kaitsega keemilise ja bioloogilise relva vastu. Tegu oleks mitte ainult uue eriüksuse loomisega, vaid ka NATO seniste tegutsemispõhimõtete ümbervaatamisega, mis seni nägid eeskätt ette Euroopa kaitsmist sõjalise välisrünnaku eest ja siit tulenevalt esmase tegevuspiirkonnana Euroopat. Alliansi reformimise vajadusele avaldas toetust ka NATO peasekretär George Roberston, kelle sõnul tuleb blokil oma sõjaline jõud kiiresti ümber fokusseerida nii, et olla suuteline terroriohtu välja juurima. Agentuur AP teatab viitega diplomaatilistele allikatele, et enamik NATO 19 liikmesriigi kaitseministritest toetab kiireageerimisüksuse loomist. Samas arvavad paljud analüütikud, et NATO Euroopa-liitlased peaksid suhtuma Washingtoni plaanidesse ettevaatusega. Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Keskuse direktor Alyson Bailes osutab, et eurooplastel tuleks pöörata tähelepanu Ühendriikide uue algatuse poliitilistele tagamaadele. “Paljude eurooplaste silmis tuleb siin esile eelkõige poliitiline aspekt, et NATO-t kutsutakse kollektiivselt justkui siduma end USA uue julgeolekudoktriiniga,” märkis Bailes. Nimelt avaldas USA valitsus möödunud nädalal rahvusliku julgeoleku strateegia, mis sätestab uue agressiivse välispoliitika terrorismi vastu võitlemiseks. See tunnistab minevikuks külma sõja aegse hirmutamise ja ohjeldamise strateegia ning toob asemele aktiivse sekkumise ja ennetavad löögid terroristlike gruppide ning riikide vastu, kes võivad toetada terrorirünnakute kavandamist Ühendriikidele. USA Iraagi poliitikale on seni NATO liitlastest selget toetust avaldanud vaid Suurbritannia, ennetavate löökide põhimõtet toetavad Tšehhi ja Türgi. Ian Kemp Jane`i sõjandusanalüüsi grupist peab vähetõenäoliseks, et NATO liitlased üksmeelselt Washingtoni plaanidele õla alla panevad. “Ma arvan, et on äärmiselt vähetõenäoline, et NATO 19 liikmesriiki kiidavad heaks ükskõik mis ettepaneku, mis asetaks neile kohustuse osaleda NATO sõjalistes aktsioonides väljaspool traditsioonilist piirkonda,” rääkis Kemp. Saksamaa, Belgia ja Prantsusmaa on avaldanud kartust, et NATO kiirreageerimisjõudude loomine võib aeglustada Euroopa Liidu 60 000 mehelise kiirreageerimisüksuse sündi, mis on mõeldud rahutagamisoperatsioonideks. Analüütik Ian Kemp seda kartust ei jaga, märkides, et tegu pole mingil juhul konkureerivate struktuuridega. Ta meenutab, et NATO on juba loomas eriüksusi, mida tuntakse nimetuse all kõrgvalmidusjõud. Euroopa Liit saaks need Kempi arvates üle võtta ja kasutada osana oma kiirreageerimisjõududest.