Täna viibis Tallinnas Sloveenia välisminister Dimitrij Rupel, et arutada Eesti ja Sloveenia pürgimusi Euroopa Liitu ja NATOsse ning suhteid kahe riigi vahel. Mis Eestit ja Sloveeniat ühendab ja mis eraldab
Sloveenia ja Eesti – mõistvad partnerid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ja Sloveenia leidsid teineteises mõistva partneri veel impeeriumi kütkeis olles. Sloveenia parlament tunnustas Eesti iseseisvust juba 16. mail 1990. Erinevalt Eestist pidi Sloveenia maksma oma vabaduse eest verehinda. Jugoslaavia föderaalvägede invasioon 1991. aasta suvel tõi kaasa 13 inimese hukkumise. Eesti tunnustas Sloveenia iseseisvust esimeste seas, varem kui Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid. Sloveenid mäletavad seda tänini hea sõnaga. Läbi möödunud aastakümne püüdsid nii Eesti kui Sloveenia saada jagu minevikuga kaasa kanduvast imagost. Eesti rõhutas, et ta ei ole endine N Liidu vabariik, vaid oli N Liidu poolt aastakümneid okupeeritud. Sloveenia, kel puudus varasem riikluse traditsioon, defineeris end Kesk-Euroopa ja mitte konfliktidest haaratud Balkani riigina. Nii Eestil kui Sloveenial tuli lahendada piiriprobleem, vastavalt Venemaa ja Horvaatiaga. Praegu on mõlemal seis praktiliselt sama. Piirilepingud on kooskõlastatud, kuid nii Venemaal kui Horvaatial napib poliitilist tahet nende allakirjutamiseks. Endise N Liidu ja Balkani sündroom jätsid Eesti ja Sloveenia välja NATO eelmisest laienemisringist, kuhu pääsesid Kesk-Euroopa riigid Poola, Tšehhi ja Ungari. Kõigi märkide kohaselt heastatakse see ebaõiglus eelseisval Praha tippkohtumisel. Samas ei ole NATOga liitumine Sloveenias üleliia populaarne, toetus kõigub 50% piirimail. Aasta eest alustasid mitmed parlamendivälised parteid ja rühmitused NATO vastast kampaaniat, leides, et alliansiga liitumine on mõttetu raha raiskamine ja militarismi õhutamine. Ka USA plaanitav rünnak Iraagi vastu ei ole ülearu populaarne. Välisminister Rupel on varem öelnud, et sloveenid tahaksid küll Ühendriikide sõprade kilda kuuluda, kuid vahel ei aita mõned Washingtonist kostuvad seisukohavõtud sellele kuigivõrd kaasa. Erinevalt Eestist korraldab Sloveenia NATOga liitumise küsimuses rahvahääletuse. Sloveeenia kaitsekulutused on praegu vaid 1,6 % sisemajanduse kogutoodangust, 2 % tähiseni plaanitakse jõuda aastaks 2008. Rupel kinnitas täna Tallinnas, et NATO on sellise ajakava aktsepteerinud. Liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga on mõlemad riigid sulgenud 28 peatükki ning loodavad jõuda kõnelustega ühele poole veel enne jõule. Siiski on euroarengutes ka ühtteist murettekitavat. Pärast kohtumist välisminister Kristiina Ojulandiga, väljendas Dmitri Rupel oma arusaamist nii: “Me mõlemad oleme mures tulevase valitsustevahelise konverentsi pärast, kus langetatakse väga olulised otsused Euroopa tuleviku asjus. On tehtud ettepanek alustada konverentsiga juba 2003. aastal. Tulevased liikmesriigid, sealhulgas Sloveenia ja Eesti, jääksid sellest kõrvale, sest meie saame liikmeks alles aastal 2004. Leiame, et kandidaatriikidele tuleb tagada otsustusõigus.” Majanduse arengutasemelt on Sloveenia Eestist kõvasti ees, Sloveenia sisemajanduse kogutoodang küünib 70 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, Eestil on see näitaja vaid 42%. Kahe riigi kaubavahetus on täiesti paigast ära. Eesti impordib Sloveeniast kaupu pea 20 korda rohkem kui ise sinna veab.