Varssavis kohtusid täna esimest korda sel poolaastal Euroopa Liidu kandidaatriikide pealäbirääkijad, teiste seas Eestit esindanud Alar Streimann. Streimanni sõnul oli peamiselt tegemist ettevalmistustega pingeliseks sügiseks ning lepiti kokku juba toimiva infovahetuse tõhustamises.
EL kandidaatriikide pealäbirääkijad kohtusid Varssavis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ennustatavalt sõnul oli tänase läbirääkimisdelegatsioonide juhtide kohtumise peateemaks raha. Erinevalt Eestist on enamusel kandidaatidest veel lahti muidki peatükke peale rahaküsimuste, kuid teemad on niivõrd spetsiifilised, et ühistel kohtumistel pole neid enam praktiliselt mõtet arutada. Kuna rahaküsimustes puudub ikka Euroopa Liidu enese ühispositsioon, võisid kandidaadid vaid koordineerida seisukohti ja reaktsioone olemasoleva informatsiooni valguses. Enamus viimasest pärineb juba jaanuarist Euroopa Komisjoni rahastuspakkumisest, kuid viimastel nädalatel on lekkinud Euroopa Liidu poolseid lisavihjeid ka põllumajandus- ja eelarvepeatükkide osas. Alar Streimanni sõnul oli tänase ümarlaua peamiseks eesmärgiks infovahetus, kandidaatide arenevate positsioonide esitus ja selgitamine. Streimann nentis, et ka rahapeatükkide osas pole ühishuvi monoliitne. On kandidaate, keda üldised rahaprobleemid huvitavad rohkem kui teisi, detailides on ilmselt erinevused veelgi suuremad, seda arvestades nii huve kui rahakasutamisvõimalusi. Samas ütles Streimann, et kandidaatide põhilised seisukohad pole muutunud. Teiste sõnadega, kõik soovivad, et laienemine oleks nende jaoks rahaline võit ning ühisrinde püsides on selle eesmärgi saavutamine tõenäolisem. Põllumajanduspeatükist rääkides ei ole keegi nõus loobuma maksimaalsete otsetoetuste nõudmisest. Poola teatas küll paari päeva eest, et on nõus teatud tingimustel leppima ka pakutud 25 protsendiga, kuid seda vaid juhul kui otsetoetusi saab tõsta näiteks maaelu arenguks mõeldud rahade ümbertõstmisega. Streimanni hinnangul on oluline otsetoetuste maksmine kui selline, summade päritolu pole samavõrra määrav. Samas nentis ta, et muidugi on siin lõplik sõna liikmesriikidel. Arvestades argumente, mis on ära toodud juba Euroopa Komisjoni jaanuarikuises rahapakkumises, on väga ebatõenäoline näiteks maaelu arengurahade kasvõi osalinegi kärpimine otsetoetuste tõstmiseks. Esiteks on maaelu arengu toetamine oluline osa Euroopa Liidu põllumajanduse reformiprogrammist, teiseks tuleb arvestada, et tegu oleks pretsedendiga, mida uued liikmed võivad edukalt kasutada järgmise eelarve jagamisel.