Ukrainas on jälle haripunktis president Leonid Kutshma vastased meeleavaldused. Opositsioon on valinud presidendile surve avaldamiseks revolutsiooni taktika ja tuhanded inimesed nõuavad praegu Kiievis sini-kollaste ja punalippude all presidendi tagasiastumist. Rahutused jäävad küll mullusest nõrgemateks, kuid suurim oht Kutshma jaoks võib tulla hoopis ookeani tagant.
USA tuli Ukraina opositsioonile appi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajal, mil poolsada Ukraina opositsioonipoliitikut täna öösel presidendi administratsiooni hoones näljastreiki pidades Leonid Kutshmaga kohtumist ootas, tegi USA avalduse, mis oli kui vesi Kutshma-vastaste veskile. Ameerika Ühendriikide välisministeerium kinnitas ametlikult, et Ukraina riigipea endise turvamehe Mikola Melnitshenko ülesvõetud lindistused on autentsed, mis tähendab, et president Kutshma ei ole segatud mitte ainult ajakirjanik Georgi Gongadze tapmisesse, vaid et ta on andnud ka heakiidu Koltshug-tüüpi radarite müümiseks Iraagile. Riigidepartemangu pressiesindaja Richard Boucher ütles, et USA kahtlustab president Kutshmat tõsiselt: "Riigijuhi heakskiidul toimunud kõrgtehnoloogiliste radarisüsteemide müük Iraagile, mis on vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga, on väga tõsine juhtum." Ameerika Ühendriigid peatasid juba kuni asjaolude lõpliku väljaselgitamiseni Ukrainale eraldatud 55 miljoni dollari välisabi edastamise ning kaaluvad ka edasisi sanktsioone. Ukraina võimud eitavad relvamüüki Iraagile, kuid opositsioon nõuab põhjalikku juurdlust. Ukraina Ülemraada otsustas luua juhtunu uurimiseks parlamendikomisjoni ning ka Kutshma ei olnud selle vastu. Täna keskpäeval võttis president lõpuks jutule neli opositsiooniliidrit: partei Batkivshina liidri Julia Timoshenko, Sotsialistliku partei juhi Oleksandr Morozi, esikommunisti Petro Simonenko ja Nasha Ukraina bloki esindaja Juri Orobtsa. Opositsioonipoliitikud esitasid Kutshmale nõudmise amet maha panna, kuid viimane lükkas nende ettepaneku kategooriliselt tagasi. Kutshma juurest naasnud poliitikud lubasid oma survet jätkata ja kutsusid rahvast taas kogunema Ülemraada hoone juurde, kus oli suur miiting ka eile. Meeleavaldus meenutas maidemonstratsiooni, sest välja olid tulnud peamiselt vasakpoolsete parteide toetajad, kes kandsid punalippe ja loosungeid ning laulsid internatsionaali. Kutshma-vastasesse opositsiooni on Ukrainas ühinenud kõige vastandlikumate vaadetega parteid: liberaalide Julia Timoshenko ja Viktor Jushtshenko ühendused astuvad siin ühte jalga sotsialistide ja kommunistidega. Pretensioonid presidendile on neil enam-vähem ühesugused - parempoolsete arvates pidurdab Kutshma reforme, vasakpoolsed aga kurdavad, et ta on lasknud riigil põhja minna ega hoolitse inimeste eest. Kommunistliku partei juht Petro Simonenko esitas eile parlamendi kõnetoolist kõik opositsiooni nõudmised: "Jutt käib sellest, et määrata kindlaks ennetähtaegsete presidendivalimisete tähtaeg, alustada presidendi tagandamisprotseduuri ja viia sisse konstitutsioonimuudatused, et parlamendi võim saaks presidendi võimust suuremaks ning järgnevad valimised baseeruksid juba täiesti proportsionaalsel valimissüsteemil." Kuna Ülemraadas ei õnnestunud opositsioonil oma tahtmist saada, on põhirõhk pandud revolutsioonimeetoditele - miitingutele, vallutustele ja muule sellisele. Kutshma on end demokraatia ilmingute eest aga kindlalt kaitsnud enneolematu hulga miilitsate ja eriüksuse meestega.