Venemaal kõneldakse rahuläbirääkimistest tšetšeenidega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nüüd, kus äsja on alanud teise Tšetšeenia sõja neljas aasta, pole meeleolud Venemaal selle sõja suhtes enam kaugeltki nii entusiastlikud kui aasta või paar tagasi. Kui veel hiljuti peeti üleskutseid läbirääkimisteks Moskvas samahästi kui reetmiseks, siis nüüd räägitakse juba ka üsna kõrgel tasemel vajadusest poliitilise lahenduse järele.

Juulikuus Venemaal läbi viidud usaldusväärse arvamusuuringu andmetel toetas läbirääkimiste alustamist Tšetšeeni mässuliste juhi Aslan Mashadoviga 61% küsitletutest. 2000. aastal oli see arv vaid 22%. Oluline muutus rahva meeleoludes on hakanud peegelduma ka poliitikute retoorikas. Endine peaminister, üldiselt konservatiivse ja Läänevastase liini mehena tuntud Jevgeni Primakov tuli käesoleva kuu algul välja arvamusavaldusega, et Kreml peaks oma Tšetšeenia poliitikat muutma. Valitsuse ajalehes Rossiiskaja Gazeta ilmunud artiklis kirjutas Primakov, et ilma tšetšeeni välikomandöridega läbi rääkimata ei tule võimu üleandmisest kohalikule valitsusele ja korrakaitseorganitele midagi välja. Analüütikud hindavad Primakovi suunamuutust väga oluliseks. Washingtonis tegutseva Rahu Eest Tšetšeenias komitee tegevdirektor Glen Howard märgib, et Primakovil arvatakse olevat Kremlis endiselt suur mõju. “Primakovi avaldus on tähtis, kuna Venemaal usutakse, et Primakov mängib rolli president Putini kaudse nõuandjana välispoliitilistes küsimustes. Ma ei tea, kas see on tõsi või mitte, aga selline arvamine on olemas ja kui see peaks tõsi olema, siis on tema avaldused veelgi olulisemad,” ütles Howard Raadio Vaba Euroopale. Moskva Strateegiliste Uuringute Keskuse direktor Andrei Piontkovski peab Primakovi avaldust igal juhul oluliseks üldiste meeleolude peegeldajana, sest “selline oportunist nagu Primakov” ei tee Piontkovski sõnul kunagi ebapopulaarseid avaldusi. Samas on selge, et Putini jaoks pole läbirääkimiste alustamine tšetšeeni mässulistega, keda ta on alati nimetanud vaid terroristideks ja bandiitideks, kerge. On ta ju võimuletulekust saadik lubanud bandiidid nende urgastest välja peksta ja kinnitanud, et läbi saab rääkida vaid sisside kapituleerumise üle. Üks võimalus sellest olukorrast enam-vähem väärikalt välja tulla, on väita, et tegelikult on sõda Tšetšeenias läbi ja Venemaa võitnud. Duuma riigikaitse komitee asejuhataja Nikolai Bezborodov ütles selles osas Primakovi artiklit kommenteerides presidendile juba sõnadki ette. “Tundes olukorda ja arvestades, et armee on oma ülesande täitnud ja mässuliste põhiosa purustanud või üle piiri kihutanud, arvan ma, et ettepanek Putinile väärib hoolikat analüüsimist ja ma ei välista, et me võiksime selles suunas liikuda,” rääkis Bezborodov. Raadio Vaba Euroopa ajakirjanik Andrei Babitski, kes on pikka aega jälginud Tšetšeenia sõda peab samuti läbirääkimisi möödapääsmatuks, kuid leiab samas, et väljavaated nende alustamiseks muutuvad järjest hägusamaks. “Mashadov on andnud vastupanu juhtimise nende inimeste kätte, kes olid varem tema poliitilised vastased. Kui varem võiski Mashadov olla mõõdukate tsentrijõudude sümbol, siis nüüd on ta liitunud Bassajevi toetajatega ja see teeb läbirääkimised vähemefektiivseks. Iga päevaga muutub läbirääkimisi võimaldav olukord hämaramaks,” arvab Babitski. Mingit muud lahendust sõjale, mis on nõudnud ametlikel andmetel 4500 vene sõduri ja 20 000 mässulise elu, ei näi aga olevat. Andmed selles sõjas hukkunud tsiviilisikute kohta puuduvad, kuid arvatakse, et see arv ulatub kümnetesse tuhandetesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles