Euroopa Nõukogu peaks täna esitama Armeeniale tõsise hoiatuse usuvähemuste diskrimineerimise pärast. Kaukaasia riigil on Euroopa struktuuridega olnud juba piisavalt probleeme seetõttu, et ta ei taha täielikult loobuda surmanuhtlusest, nüüd aga on lisandunud veel segadused Jehoova tunnistajatega, keda Armeenia ei taha registreerida, kuna nende keeldumine sõjaväeteenistusest olevat vastuolus riigi huvidega.
Armeenia ahistab Jehoova tunnistajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti kaheks aastaks trellide taha saadetud Vanadzori linna elanik Artur Gazarjan sai 23ndaks Jehoova tunnistajaks, kes mõisteti vangi sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmise eest. See, et noormees ei tahtnud relva käes hoida usulistel põhjustel, teda ei päästnud. Kohus apelleeris paragrahvile - kuni Armeenias ei ole jõustunud alternatiivteenistuse seadus, peavad kõik sõjaväekohuslased tingimusteta ajateenistusse minema. Ometi võttis Armeenia endale 2001. aasta jaanuaris Euroopa Nõukogu liikmeks saades kohustuse inimesi usuliste veendumuste tõttu mitte karistada. Armeenia Jehoova tunnistajate juht Hratsh Keshishjan kurdab, et riik ei pea sellest kohustusest kinni: "Euroopa Nõukogu liikmestaatus ei ole toonud mingeid muudatusi. Võimud jätkavad Jehoova tunnistajate vangipanekut, öeldes, et nad peavad teenima armees seni, kuni pole võetud vastu alternatiivteenistuse seadust." Ajateenijad on vaenulike maade poolt ümbritsetud riigile aga esmajärgulise tähtsusega. Nende abita ei suudaks Armeenia hoida oma kontrolli all sõjaga võidetud Mägi-Karabahhiat ega kaitsta riigipiire. Paljud armeenlased on veendunud, et ajal, mil Aserbaidzhaaniga ollakse endiselt sõjaseisukorras, on sõjaväest kõrvalehiilimine patt ja tööteenistuse sisseseadmine liigne luksus. Kuid Euroopa Nõukogu seda seisukohta ei jaga. Organisatsiooni esindaja Jerevanis Natalja Vutova kinnitab, et Armeenia ei tohiks relvakandmisest loobunud usklikke vangi panna: "Me oleme hästi teadlikud, et karistamine jätkub siiani. Me saame selle kohta pidevalt täiendavat informatsiooni. See on loomulikult vastuolus kohustustega, mis Armeenia organisatsiooni astudes endale võttis." Vutova selgitas Raadio Vaba Euroopa korrespondendile antud intervjuus, et Euroopa struktuure paneb muretsema ka Armeenia plaan seada tööteenistus sisse sõjaväeosades, mis ei ühtiks ikkagi Jehoova tunnistajate täieliku vägivallatuse põhimõttega. Armeenia võimude arvates peaksid aga usklikud enne oma vaateid muutma, kui riik seda teeb. Jehoova tunnistajate ühendus on Armeenias nimelt siiani ametlikult registreerimata, sest võimud peavad nende tegevust seadusevastaseks. Usuühendusel pole praegugi võimalik suuri koosolekuid pidada ja vabalt kirjandust levitada, Armeenia peaministri Andranik Markarjani kinnitusel kavatseb riik nende tegevust aga veelgi piirata. "Me ei lase neil sektidel kahjustada riiklikku julgeolekut. Me ei lase neid misjonäritööd teha. Riigi ja inimeste julgeolek on mõnedest rahvusvahelistest lepingutest tähtsam. Seepärast peame me nende tegevust hoolega silmas", rääkis Markarjan Armeenia valitsuse juurde loodud religiooninõukogu esimesel istungil. Eriti vaenulik on Jehoova tunnistajate ja teiste ususektide suhtes Armeenia Apostlik kirik, kuhu kuulub 90 protsenti armeenlastest. 1700-aastasel iidse kiriku priviligeeritud seisus riigi usuelus on paika pandud ka Armeenia seadustes.