Pärast kahenädalast pausi jätkus täna Haagi tribunalis kohtuprotsess Jugoslaavia ekspresidendi Slobodan Miloševići üle, jõudes teise, märksa keerulisemasse etappi, milles süüdistajad püüavad tõendada kohtualuse süüd sõjakuritegudes Bosnias ja Horvaatias.
Miloševići kohtuprotsessis pööratakse järgmine lehekülg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜRO süüdistajad avasid tänase protsessi ligi poolteist tundi kestnud süüdistuskokkuvõttega, lubades tõendada, et Slobodan Milošević etendas üheksakümnendate aastate esimesel poolel Horvaatias ja Bosnias toimunud kuritegudes juhtivat rolli. Bosnia moslemite sihikindla hävitamise eest seisab Milošević silmitsi süüdistusega kõige rängemas kuriteos inimsuse vastu - genotsiidis. Muu hulgas käsitleb protsess mitukümmend kuud väldanud Sarajevo piiramist, mille käigus võtsid bosniaserbia snaiperid sihikule ka lapsed, matuselised ning meeleheitele aetud põgenejad. Peaprokurör Geoffrey Nice ütles avasõnas, et vastutus külade koordineeritud hävitamise ning tsiviilelanike süstemaatilise tapmise eest Bosnias lasub lõppkokkuvõttes Miloševićil. Süüdistajad ei kahtle, et Miloševići kaugem eesmärk oli luua nn Suur-Serbia riik. “Kõikidel juhtudel kasutas Milošević kõiki võimalusi, et tagada oma laiema eesmärgi saavutamiseks mõeldud skeemide tõhus elluviimine. Tal oli fundamentaalne roll selle plaani kavandamisel, organiseerimisel, finantseerimisel ning juhtimisel,” väitis Nice. Puhanud olekuga Milošević kuulas süüdistuskõnet tähelepanelikult, mõnikord muheledes, mõnikord kulmu kortsutades. Õiguseksperdid oletavad, et Bosnias ja Horvaatias toime pandud kuritegudes on Miloševići osalust tõendada raske, kuna sel ajal oli ta Serbia, mitte kogu Jugoslaavia president. Süüdistajad aga väidavad, et Milošević finantseeris serblastest koosnevaid relvaüksusi nii Horvaatias kui hiljem Bosnias. Kohtus kaitseb Milošević end ise. Kaks nädalat tagasi lõppenud protsessi Kosovot käsitlenud etapil oli tema taktika küllalt tõhus. Nii arvab vähemalt Indiana Ülikooli Balkani ajaloo professor Bernard Fischer: “Kui selle kohtuprotsessi eesmärk oli veenda serblasi, et nad kannavad Kosovos toimunu eest mingit vastutust, siis jäi see küll täitmata. Tegelikult ma arvan, et toimumas on hoopis vastupidine,” selgitas ta Raadio Vaba Euroopale. Nagu kohtuprotsessi esimene pool näitas, on süüalune tunnistajate ristküsitlustes küllalt osav. Judith Armatta kodanikühendusest Coalition for International Justice kinnitab, et tunnistajad tunnevad end Miloševići ees ebakindlalt, ja arvab, et midagi on vaja muuta. “Ma arvan, et eriti tunnistajate kaitse osas on vaja olukorda parandada. Milošević teeb kahte asja,” selgitab Armatta. “Esiteks ta mõnitab tunnistajaid ja teiseks, kui kõne all on anonüümsed tunnistajad, avalikustab nende kohta fakte, mis võivad neid ohtu seada.” Vaatlejad ei ole sugugi veendunud, et kohtuprotsessi Kosovot puudutav etapp süüdistajate seisukohalt väga edukas oleks olnud. Indiana Ülikooli professori Bernard Fischeri sõnul peaksid süüdistajad tulevikus esitama kaalukamat tõendusmaterjali ning kutsuma tunnistajateks autoriteetsemaid isikuid. Ühe esimese tunnistajana tulebki Haagi tribunali ette Horvaatia president Stipe Mesić, kes juhtis 91. aastal, kui föderatsioon lagunes, Jugoslaavia presidentuuri.