Veenust on pikka aega peetud planeediks, kus elu võimalused puuduvad. Nüüd väidavad aga kaks USA teadlast, et müstilised mustad laigud planeedi amtosfääris koosnevad elusolendeist, täpsemalt bakteritest.
Veenusel võib olla elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuuekümnendail aastail uurisid Veenust toonase NSV Liidu ja USA kosmosesondid Mariner, Venera ja Venus. Neilt saadud andmetest teame, et meie naaberplaneedi pind on ülimalt kuum ning tema väga kõrge rõhuga atmosfääris leidub söövitavaid happed. Texase ülikooli astrofüüsikud Dirk Schulze-Makuch ja Louis Irwin väidavad aga, et Veenuse atmosfääri ülemistes kihtides võib olla elu. Makuch ütleb ajakirjas New Scientist, et astrobioloogilisest seisukohast ei ole Veenus sugugi lootusetu planeet. Oma avastust tutvustasid USA teadlased eelmisel nädalal Austrias Grazis toimunud astrobioloogia seminaril. Makuchi ja Irwin"´i sõnul tuginesid nad paljuski kunagistelt Veenusele läkitatud kosmosesondidelt saadud andmetele. Veenuse atmosfääri keemilisest koostisest leiti ühekorraga vesiniksulfiidi ja vääveldioksiidi, mis normaalsetes tingimustes teineteisega reageerivad ning seetõttu pole neid gaase võimalik üheskoos sellisel kujul leida. Astrofüüsikute väitel näitab vesiniksulfiidi ja vääveldioksiidi üheaegne olemasolu, et miski toodab neid gaase. Lisaks leiti Veenuse atmosfäärist ka süsiniksulfiidi, mis on tavaliselt bioloogilist päritolu. Dirk Schulze-Makuchi sõnul võib vesiniksulfiidi ja süsiniksulfiidi saamiseks olla ka mittebioloogilisi teid, mida me ei pruugi praegu teada, kuid mõlema gaasi efektiivseks tekkeks on vaja katalüsaatoreid ning Maal täidavad seda rolli mikroobid oma ainevahetusega. Makuch ja Irwin väidavad, et umbes 50 kilomeetri kõrgusel Veenuse pinnast, kus leidub veeauru, temperatuur on umbes 70"° Celsiust ja rõhk vastab atmosfääri rõhule Maa pinnal, on tingimused piisavalt soodsad bakteritele. Eluks vajalikku energiat saavad nad Päikese ultraviolettkiirgusest, mis selgitab ka tumedaid laike Veenusest tehtud fotodel. Teadlastel on taas tekkinud huvi Veenuse vastu. Usutakse, et selle planeedi nn. kasvuhooneefekti muutusi uurides suudetakse leida mingi lahendus ka kliimamuutustele Maal. Viimati uuris Veenust NASA sond Magellan, mis viibis planeedi orbiidil vahemikus 1990-95. Euroopa Kosmoseagentuur pidi paraku rahapuudusel loobuma oma sondi saatmisest Veenusele aastal 2005.