Ühendriikide president Barack Obama võttis täna Norra pealinnas Oslos aset leidnud tseremoonial vastu maineka Nobeli rahupreemia.
Obama: sõda võib olla moraalselt õigustatud
«See on auhind, mis räägib meie suurimatest püüdlustest - sellest, et vaatamata kogu julmusele ja raskustele meie maailmas, ei ole me pelgalt saatuse vangid,» ütles Obama Oslo raekojas peetud pidulikul tseremoonial ja lisas, et võtab auhinna vastu tagasihoidlikkuse ja sügava tänutundega, vahendas AFP.
Oma kõnes ehk ametliku nimetusega Nobeli loengus pööras Obama tähelepanu ka etteheidetele, et prestiižne auhind just talle määrati, sest Ühendriikide riigipead on kritiseeritud, kuna tal pole välispoliitikas ette näidata erilisi saavutusi. Lisaks andis ta kuu alguses käsu suurendada USA vägede arvu Afganistanis 30 000 sõduri võrra, mille eest pälvis sõjapresidendi nimetuse.
«Võrreldes mõne ajaloo suurkujuga, kes on saanud selle auhinna, on mu saavutused tühised,» tõdes esimene mustanahaline Ühendriikide president BBC Newsi vahendusel. Vahetult enne tseremooniat antud pressikonverentsil ütles Obama, et tema hinnangul on teisi, kes oleks auhinda rohkem väärinud.
Nobeli komitee teade 9. oktoobril, et tänavune rahupreemia läheb Obamale, üllatas kogu maailma, seejuures võitjat ennastki.
Oma kõnes kaitses Obama Ühendriikide rolli Afganistanis, nimetades sõda rahu tagamisel mõnikord vajalikuks. «On aegu, mil riigid - üksikult või üheskoos - leiavad, et jõu kasutamine pole üksnes vajalik, vaid ka moraalselt õigustatud,» ütles Obama.
«Vägivallatu liikumine poleks suutnud peatada Hitleri armeed,» lisas riigipea, rõhutades, et terrorivõrgustiku Al-Qaeda liidreid pole võimalik läbirääkimistel veenda.
Obama puhul hindas parlamendi määratud viieliikmeline Nobeli komitee riigipea jõupingutusi rahvusvahelise diplomaatia tugevdamisel, koostöö arendamisel ja ülemaailmse rahu poole püüdlemisel.
Preemiaga kaasneb 18-karaadine kuldmedal, diplom ja kümme miljonit Rootsi krooni, mille Obama on lubanud anda heategevuseks.