Pärast seda, kui ka Surmaingli nime all tuntud doktor Josef Mengele Yitzhak Ganoni nimeliselt kreeka juudilt Auschwitzis tuimastuseta neeru eemaldas, tõotas see mees endale, et ei lähe enam elu sees arsti juurde, kirjutab ajakiri Der Spiegel.
Dr Mengele «patsient» vältis 65 aastat arste
Läbi selle jõudis avalikkuse ette ka see, miks tänapäeval Tel Avivi lähistel Petach Tikvas elav mees meedikuid nii hirmsasti pelgab.
Natsid arreteerisid Põhja-Kreekas Artas elanud Ganoni ja tema pere 1944. aasta 25. märtsil. Sellele järgnes kaks nädalat kestnud sõit Auschwitzi, mille käigus suri tema isa. Kohapeal saadeti gaasikambrisse Ganoni ema ja viis õde-venda.
Ganon aga saadeti Auschwitz-Birkenau haiglasse, kus tegi oma eksperimente doktor Mengele. Ganon seoti seal laua külge, Mengele lõikas ta lahti ja eemaldas ühe neeru. Ganoni meenutuste kohaselt palus ta hetkel, kui ta nägi oma neeru tukslemas, et talle halastataks ja tema kannatused lõpetataks surmaga.
Seda palvet aga ei kuulatud, selle asemel pandi Ganon hoopiski igasuguste valuvaigistiteta tööle. Muuhulgas pidi ta pesema näiteks sellesama Mengele veriseid arstiriistu. Lisaks pidi ta osalema uutes katsetes, näiteks veetma öö jääkülmas vannivees selleks, et Mengele saaks uurida tema kopsude tööd.
Pärast kuut ja poolt kuud tööd ja katseid otsustasid natsid, et Ganonist pole neile enam kasu ja ta ta tuleks saata gaasikambrisse. Sealt pääses ta tänu juhusele ja saksa täpsusele: gaasikamber oli mõeldud 200 inimesele, Ganon aga oli järjekorras number 201.
1945. aasta 27. jaanuaril vabastasid Nõukogude väed Auschwitzi vangid. Ganon naasis Kreekasse ja leidis sealt üles elusoleva õe ja venna. Perekond emigreerus Iisraeli aastal 1949. Seal Ganon abiellus ja lõi pere. Ning lubas, et ei lähe enam elu sees arstile. Ja seda lubadust pidas ta kuni möödunud kuuni, kui arstid tema elu päästsid.