Pole teada, kas USA tahtis Iraagi tankiarmeed võimalikult odavalt ja vanade lennukitega purustada või kaheldi uue F16 võimetes, kuid juhtus nii, et sõjalennukite surnuaia asemel sattusid Thunderboltid otse eesliinile.
Ameeriklaste tarmukas ründaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise Iraagi sõja eelõhtuks olid tankihävitajad Thunderboltid juba peaaegu relvastusest maha kantud, sest Pentagoni paberikoid olid oma tööga jõudnud niikaugele, et vana A10 ülesanded võtab edaspidi enda kanda F16. Kuid «pensionäridest» lennukite ülim edu eelmises Lahesõjas ja ka hiljem Kosovos sai määravaks, et nende võitlusvõime veel kord proovile panna.
A10 taheti eemaldada relvastusest eelkõige tema väikse kiiruse ja suutmatuse tõttu tulla toime õhust ründava vaenlasega, hävitajatega.
Uuesti rivis
Tegelikkus osutus aga vastupidiseks - 144 Thunderbolti, mis Lahesõjas eesliinile saadeti, tegid ära tohutu töö ja tõid oma piloodid enamasti ka alati tervelt tagasi.
Reaktiivsoomusega varustatud Vene päritolu T72 tankid hakiti A10 poolt halastamatult ribadeks, rääkimata vanematest T55 tankidest, BTR-tüüpi soomukitest, veokitest ja Scud-seadeldistest.
Thunderboltid tõid eelmises Lahesõjas Sidewinderi kuumust otsiva raketiga alla isegi kaks Iraagi kopterit, sellega konkreetselt hakkama saanud lennuk asub praegu Floridas Eglini õhujõudude baasi muuseumis. Kokku kantakse A10 kontosse ligikaudu pool eelmises Lahesõjas kahjutuks tehtud vaenlase lahingutehnikast. Thunderboltid täitsid eelmises Lahesõjas 8100 lahinguülesannet ja nende edukus oli 95 protsenti, mis on uskumatult kõrge.
A10 prototüüp tegi esimesed lennud mais 1972 ja ta võeti relvastusse 1976. aasta aprillis. Lennuki loomise põhjuseks oli Varssavi pakti maade ohtlik ja võimas tankiarmee, mille vastu oli NATO-l tarvis tõhusat relva. Oli vaja ülivõimsa tulejõuga lennukit, mis purustaks mis tahes tankisoomuse. Lennukile seati tingimuseks veel hoolduse lihtsus, väikesed nõuded stardiraja suhtes ja kõrge töö- ning lennukindlus.
Kahuriga lennuk
A10 on tuntud oma ninas asuva unikaalse General Dynamicsi loodud kahuri poolest. Võib isegi öelda, et Thunderbolt loodi selle kahuri ümber. Tiibadele teda asetada ei saanud, sest ühel tiival oleks ta oma tohutu võimsuse tõttu muutnud lennu ebastabiilseks ja ohtlikuks, ja kui teda mõlemal tiival katsetati, siis ei suudetud konstrueerida piisavalt tugevat tiivastruktuuri - kahuri tagasilöök rebis lennukil tiivad küljest.
See seitsmeraudne pöörlev põrgumasin tulistab lenduri valitud kahel erineval laskekiirusel kas 2100 või 4200 lasku minutis, kolmekümnelasuline valang kestab vaid pool sekundit. Kahuri magasin mahutab 1350 laengut, maksimumlaskesagedusel jätkuks tal pideva valangu puhul moona vaid 19 sekundiks.
Kahurile on loodud kolme sorti laskemoona, õppelaengute ja tavaliste soomustläbistavate kõrval ka palju kära tekitanud «depleted uraniumist» mürsud, mis on eriti efektiivsed.
Viimastega juhtus eelmises Lahesõjas suur segadus. Ameeriklased avastasid oma luurefotodelt, et iraaklased on oma vanad T55 tankid katnud reaktiivsoomusega. Selle tulemusena vaadati kogu lahingutaktika üle ja Thunderboltide magasinid laeti tavalise soomustläbistava moona asemel üliefektiivse depleted uraanist tehtud moonaga. Peagi saadi aga trofeedena kätte esimesed Iraagi tankirusud ja uurimisel selgus, et neil polnud mingit reaktiivsoomust, vaid seda oli rauakobakatega matkitud.
Peale oma unikaalse kahuri on Thunderboltil tankide vastu teinegi tõhus relv - ta võib kanda kuni kümmet Maverick-tüüpi raketti. Nendega võib kasutada erinevaid juhtimissüsteeme, kaasa arvatud TV-kaamera ja infrapunakaamera. Viimase abil purustati viimases Lahesõjas halastamatult liiva kaevunud Iraagi tanke. Iraaklastele oli teadmata, et öösel paistavad nende liiva alla maetud tankid Mavericki otsijale paremini kui päise päeva ajal. Kuna liiv ja metall jahtuvad erinevalt, siis oli päeval kuumaks läinud tank liiva alt näha nagu ideaalseim võimalik märklaud.
Töökindel ja lihtne
Kopterite tarvis võib A10 olla varustatud lähimaa kuumust otsiva õhk-õhk tüüpi raketiga Sidewinder. Oma esmasele tankihävitaja rollile lisaks on Thunderboltil tänapäeval täita märksa laiem hulk ülesandeid ja seetõttu on teda kõvasti edasi arendatud.
Peale kõikvõimalike pimedate ja «rumalate» pommide võib ta oma tiiva- ja kõhualustel kinnitustel kanda ka nn tarku laserjuhitavaid GBU-tüüpi pomme kokku ligi seitse tonni.
Lennuki üks eeliseid ongi tema primitiivsus ja hooldamise lihtsus. Kui Apache AH 64 helikopter on kõrbes oma hooldajatele tõeline luupainaja, siis A10 on mitu korda kasutajasõbralikum. Paljud tema osad on hõlpsasti vahetatavad, parema poole osa on identne vasaku poole omaga. Paagid on isetihenduvad, nii et ta tabamuse korral ei kaotaks kütust. Ta ei vaja head lennuvälja ning kõrgel asetsevad mootorid ei karda viletsalt stardirajalt õhku paiskuvaid võõrkehi.
Kõik hüdraulilised juhtimisseadmed on manuaalselt dubleeritud, nii et isegi täieliku hüdraulika kaotuse puhul on ta võimeline edasi lendama. Tema kaks saba ja kaks mootorit on samuti mitmete lendurite elu päästnud, sest A10 «lonkab» koju ka ühe mootori või ühe sabaga.
Eelmisest Lahesõjast on teada ka juhus, kus Thunderbolt saabus lennult tagasi praktiliselt ühe tiivaga. Lenduritele on meeltmööda ka kuulikindel klaas ja titaanvann, millega nende kõrgel asetsev ja head ülevaadet lubav kokpit ümbritsetud on.
Nüüd, kui esialgsest primitiivsest tankipurustajast on saanud mitmekülgseid ülesandeid täitev lennumasin, on plaanitud A10 jätta relvastusse kuni aastani 2028. Juba praegu on ta enamasti oma lendureist vanem, varsti saab temast samasugune USA õhujõudude ikoon nagu B52.
Toomas Mikkor
valis@postimeese.ee