Euroopa inimõiguskohus otsustas teisipäeval, et Bosnia põhiseadus, mis koostati riigi kodusõja lõpetanud Daytoni rahuleppe raames, diskrimineerib kodanikke, kes pole serblased, horvaadid ega moslemid.
Euroopa kohus tunnistas Bosnia põhiseaduse ebaõiglaseks
22. detsember 2009, 21:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimõiguste kohtu otsus, mis teoreetiliselt kohustab Bosniat oma põhiseadust muutma, langetati pärast Bosnia mustlaste liidu juhi ja Sarajevo juudikogukonna endise juhi kaebusi.
Mõlemad väitsid, et nende staatus ei lase neil kandideerida Bosnia presidendiks ega parlamendi ülemkoja liikmeks.
Vastavalt 1995. aasta Daytoni rahuleppega vastu võetud põhiseadusele koosneb Bosnia ja Hertsegoviina kahest territoriaalüksusest - Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonist ning Serbia Vabariigist. Konstitutsioonis on rida mehhanisme, mis on mõeldud võimu jagamiseks elanikkonna kolme põhigrupi vahel, kuid mis piiravad teiste vähemuste õigusi.
«Kohus tunnistas, et see süsteem, mis pandi paika ajal, mil kõik osapooled olid nõustunud hapra relvarahuga, seadis eesmärgiks rahu jaluleseadmise,» märkis kohus.
«Kuigi olukord Bosnias on märgatavalt paranenud, pole ehk aeg veel endiselt küps poliitiliseks süsteemiks, mis loobuks võimujagamismehhanismist lihtsa majoritaarsuse põhimõtte kasuks.»
Küll aga leidis kohus, et on olemas ka teisi võimujagamismehhanisme, mis ei välista automaatselt kolme elanikkonna põhirühma mittekuuluvaid kodanikke.