Hispaania peaminister Mariano Rajoy kutsus eile Kataloonia esindajad kõnelustele.
Hispaania kutsus Kataloonia esindajad kõnelustele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rajoy esitas pakkumise kirjalikult Kataloonia piirkonnavalitsuse peaministrile Artur Masile, kuid sellest ei selgu, mille üle täpselt kõnelda soovitakse. Peaministri ametkonnast kinnitati, et rahvahääletus on endiselt välistatud.
Hispaania keskvalitsus on seisukohal, et rahvahääletus oleks põhiseaduse vastane.
Sajad tuhanded katalaanid ühendasid kolmapäeval käed 400 kilomeetri pikkuses inimketis, et sundida Hispaania valitsust lubama neil iseseisvumise ühe hääletada ja oma riik luua. Inimkett pälvis kõikjal maailmas suurt tähelepanu. Kataloonia 7,5 miljoni elanikuga regiooni kasvav separatism tekitab Hispaania võimudele suurt peavalu.
Hispaania politsei pidas neljapäeval kinni seitse paremäärmuslast, keda süüdistatakse gaasirünnakus Kataloonia iseseisvuse pooldajatele, kellest viis vajas arstiabi. Rühm tungis kolmapäeva õhtul Madridi kesklinna kultuurikeskusesse, kus poliitikud ja teised Kataloonia rahvuspäeva tähistasid.
Rünnak toimus Kataloonia rahvuspühal, mida tänavu tähistati hiiglasliku inimketiga piirkonna iseseisvuse toetuseks. Hispaania keskvalitsus on Kataloonia iseseisvumise vastu ega luba ka referendumit läbi viia.
Hispaania suurim raadiojaam Cadena Ser avaldas sel nädalal uuringu, millest selgus, et 52 protsenti Kataloonia elanikest toetaks praegu autonoomse piirkonna staatuses oleva regiooni iseseisvaks riigiks muutmist.
Katalaanid moodustasid kolmapäeval riigi rahvuspäeva puhul Vahemere rannikul sadade kilomeetri pikkuse inimketi, nõudes Hispaanialt iseseisvust. Kataloonia siseministeeriumi andmeil moodustas läbi linnade ja maanteede kulgenud 400 kilomeetri pikkuse inimketi 1,6 miljonit inimest, paljud neist kollastes t-särkides, skandeerides üheskoos «Iseseisvus».
Oma keele ja kultuuri üle uhked katalaanid on viimastel aastatel vaevelnud majanduskriisi käes. Paljud autonoomse piirkonna 7,5 miljonist inimesest on seisukohal, et Hispaania keskvalitsus annab neile nende panuse eest liiga vähe tagasi.
«Me peame tegema lõpu püüetele meid kultuuriliselt ja majanduslikult lämmatada,» ütles vabaühenduse Katalaani Rahvusassamblee president Carme Forcadell. «Sajad tuhanded meist on tulnud tänavatele, et näidata demokraatlikul ja hõlmaval viisil, et me oleme suutelised saavutama endale püstitatud eesmärki,» sõnas ta.
Forcadell ütles varem, et korraldajad lootsid üritusse kaasata 400 000 inimest ja moodustada 400 kilomeetri pikkuse inimketi piki Kataloonia Vahemere rannikut.
Inimkett möödus muuhulgas Barcelonas asuvast maailmakuulsast La Sagrada Familia katedraalist ja Camp Nou jalgpallistaadionist.
Ketis osalejad ühendasid käed GMT aja järgi kell 15.14 (Eesti aja järgi 17.14, kohalik aeg sama). Ajastus oli tingitud aastast 1714, mil Kataloonia jäi rahvuslaste hinnangul pärast sõjalist lüüasaamist Hispaania rõhumise alla.
Kolmapäev oli ühtlasi Kataloonia rahvuspäev ehk Diada, millega meenutatakse Barcelona alistumist Hispaania kuninga Felipe V vägedele 1714. aastal.
Hispaania valitsus eesotsas peaminister Mariano Rajoyga vastustab Kataloonia iseseisvust ja on lubanud blokeerida rahvahääletuse omavalitsuse üle, mille Kataloonia autonoomse piirkonna president Artur Mas on lubanud 2014. aastal korraldada.
Hoolikalt sõna «iseseisvus» kasutamast hoiduv Mas arutas enda sõnul 29. augustil teemat Rajoyga. «Oleme valitsusega dialoogis, kuid ma kahtlen sügavalt, kas see osutub tulemuslikuks, sest ma ei näe keskvalitsuse poliitilist tahet,» lausus Mas.
Katalooniat on pikka aega peetud Hispaania majanduse mootoriks, kuid viimastel aastatel on piirkond kannatanud majanduslanguse käes.