Eestist valitud europarlamendisaadik Tunne Kelam usub, et Euroopa Liidu politseimissioon oleks konkreetne panus Gruusia olukorra stabiliseerimisse.
Kelam tahab Gruusiasse euroliidu politseimissiooni
15. juuli 2008, 17:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Parlamendi väliskomisjon arutas täna Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumise tulemusi ning alanud ettevalmistusi uue partnerlus- ja koostööleppe sõlmimiseks, vahendas Euroopa Rahvapartei fraktsiooni pressiesindaja.
Arutelul osales Euroopa Komisjoni välisvolinik Benita Ferrero-Waldner ning välissuhete peadirektoraadi peadirektori asetäitja Hugues Mingarelli.
Euroopa Rahvapartei- Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni esindaja Tunne Kelam tõstatas küsimuse Euroopa politseimissiooni saatmise vajadusest Gruusiasse.
Kelami sõnul tuleks Euroopa Liidul olukorras, kus pinged Venemaa ja Gruusia vahel ohtlikult suurenevad ning Vene rahuvalvajate usaldusväärsus Abhaasias on täielikult diskrediteeritud, mitte ainult piirduda konflikti vahendaja diplomaatilise rolliga, vaid tagada Euroopa Liidu reaalne kohalolek kõnealuses konfliktipiirkonnas.
Üksnes see saadaks Kelami arvates Kremlile konkreetse sõnumi, et Euroopa Liit hoolib ka tegelikkuses Gruusia territoriaalsest terviklikkusest ega pea seda riiki faktiliselt Venemaa mõjusfääri kuuluvaks.
Mingarelli möönis tõelise raskuse seisnevat selles, et Venemaa peab Gruusiat oma asjaks ning püüab seda probleemi nii vähe arutada kui võimalik. Komisjoni esindaja toonitas, et Euroopa Liit näeb Gruusias oma naabrit, kelle saatusest ollakse vahetult huvitatud.
Mingarelli sõnul väärib politseimissiooni ettepanek Gruusia halveneva olukorra taustal kaalumist. Tema väitel pole Komisjon Venemaaga suheldes kaugeltki naiivne. Probleemiks pole tema arvates mitte Venemaa kui partneri käitumine, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide omavahelise ühispositsiooni puudumine.
Kelam juhtis Komisjoni tähelepanu ka Vene valitsuse uutele sammudele kodanikuühiskonna õiguste allasurumisel, viidates hiljuti vastuvõetud dekreedile, millega kärbitakse järsult välismaaga seotud kodanikuorganisatsioonide arvu, kel on õigus maksusoodustustele.
Kui Euroopas oodati vastust küsimusele, kas uus Venemaa president võiks olla oma eelkäijast liberaalsem, siis kõnealune dekreet osutus Kelami arvates oluliseks indikaatoriks, et surve ja avalik vaenulikkus eriti välismaaga seotud inimõigusi kaitsvate organisatsioonide vastu on järsult kasvamas.