Euroopa Liit on arendamas uut ülemaailmset ülikoolide edetabelit, et parandada Euroopa kõrgkoolide mainet ja konkureerida väidetavalt liiga USA-meelsete pingeridadega, kirjutas uudisteportaal
.
EL tuleb välja oma ülemaailmse ülikoolide edetabeliga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi siseriiklikud edetabelid on maailmas levinud juba alates 1990ndatest, on kõrgharidus üha enam globaliseerunud, kuna tudengid saavad seda järjest rohkem välismaal. Seetõttu on ülemaailmsed pingeread ka aina olulisemaks muutunud, edastas portaal. Üliõpilased kasutavad neid oma eelistuste tegemisel, riigiasutused raha eraldamisel ning ülikoolid endi reklaamimisel.
Euroopas on praegu umbes 4000 kõrgharidusasutust, kus õpib üle 19 miljoni tudengi ja töötab 1,5 miljonit inimest. Ülemaailmsetes ülikoolide pingeridades on Euroopa asutused aga vaeslapse ossa jäänud.
ELi poolt kavandatav ülikoolide edetabel kavatsetakse valmis saada tuleva aasta alguseks. Eelmise aasta teises pooles kavandama hakatud edetabelit testivad tänavu 150 kõrgkooli üle maailma, kusjuures esialgu pööratakse suuremat rõhku inseneriteadusele ja äriõpingutele. Projekti eelarve on 1,1 miljonit eurot (17,2 miljonit krooni).
Praegu konkureerivad nimekaima maailma ülikoolide pingerea koostaja tiitli eest brittide Times Higher Education Supplement ning hiinlaste Shanghai Jiao Tongi ülikool. Mõlema tipus troonivad enamjaolt USA ülikoolid, mandri-Euroopa õppeasutusi on harva, kui üldse.
Näiteks viimases kuues Jiao Tongi edetabeli esikahekümnes on igal aastal olnud 17 USA ülikooli ning Euroopat esindavad vaid Cambridge ja Oxford. Timesi pingerea tipust leiab üldiselt tosin Ühendriikide ülikooli, neli Briti oma ja aeg-ajalt ka ühe Prantsuse institutsiooni.
Euroopa Komisjon on öelnud, et mõlemad edetabelid on erapoolikud, kuna rõhutavad liigselt teadustegevust ja ei pööra piisavalt tähelepanu õppetöö tasemele.