Kohus jättis Charles Taylori süüdi

Jürgen Tamme
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Charles Taylor täna ÜRO tribunali ees.
Charles Taylor täna ÜRO tribunali ees. Foto: SCANPIX

Sierra Leones toime pandud sõjakuritegusid uuriv ÜRO kohus ei rahuldanud Libeeria endise presidendi Charles Taylori apellatsiooni.

Hollandis Haagi lähedal asuva Leidschendami sõjakuritegude eritribunal mõistis Taylori mullu mais süüdi 11. sõjaroimas ja inimsusvastases kuriteos Sierra Leone kodusõjas aastatel 1991-2002. Karistuseks mõistis kohus Taylori 50 aastaks vangi.   

65-aastane Taylor, kellest sai esimene sõjakuritegudes süüdi mõistetud endine riigipea pärast Teist maailmasõda, eitab süüd, nimetades süüdistusi nonsensiks ja poliitiliseks vandenõuks. Tema kaitsjad kaebasid kohtuotsuse edasi, viidates õiguslikele vigadele protessi vältel.

Kohus ei pidanud kaitsjate väiteid aga põhjendatuks. Kus Taylor karistust kandma hakkab, pole esialgu teada. BBC andmetel on Ühendkuningriik pakkunud, et Taylor võiks vanglakaristust kanda mõnes nende vanglas. Räägitud on ka Rootsist ja Rwandast.

Muu hulgas süüdistasid tunnistajad endist riigipead mõrvades, käte maharaiumises, vägistamises, seksuaalorjuses, lapssõdurite värbamises ja nende narkouimas lahingusse saatmises.

Süüdimõistva otsuse järgi toetas Taylor naaberriigi mässulisi kurikuulsast rühmitusest Sierra Leone Revolutsiooniline Ühisrinne (RUF), kes mõrvasid, vägistasid ja sandistasid tsiviilelanikke. Relvaäri ja piirkonna rikkalike maavarade, eelkõige teemantimüügi arvel õnnestus Tayloril aga rikastuda.

Muu hulgas süüdistasid tunnistajad endist riigipead mõrvades, käte maharaiumises, vägistamises, seksuaalorjuses, lapssõdurite värbamises ja nende narkouimas lahingusse saatmises. Sõjategevuse tulemusena hukkus hinnanguliselt 120 000 inimest.

Aastatel 1989-1996 käis verine kodusõda ka Taylori kodumaal. Siiski lootsid libeerlased, et Tayloril õnnestub pärast kodusõda riigis kord tagada ja nii valiti ta 1997. aastal riigi presidendiks, kuid vaenutegevust see ei lõpetanud. Samuti tõi autoritaarne režiim kaasa sotsiaal- ja majandusstruktuuride kokkuvarisemise ning tohutud inimkannatused.

Taylori alluvususes teeninud sõdurid on seejuures tunnistanud, et endine riigipea käskis neil süüa Krahni hõimu liikmete ja vangistatud ÜRO töötajate inimliha. Tunnistajad on kirjeldanud detailselt ka laipade tükeldamist, maitsestamist ja söömist. Väidetavalt ootas inimliha söömisest keeldunud sõdureid ees surm.

Viimaste aegade üks kurikuulsamaid sõjaõhutajaid, on selliseid süüdistusi eitanud. Sellele vaatamata peetakse Taylorit peasüüdlaseks Lääne-Aafrika riike viimastel aastakümnenditel tabanud verevalamistes.

Taylor kuulutati rahvusvaheliselt tagaotsitavaks juba oma ametiajal. 2003. aastal esitas ÜRO Sierra Leone erikohtu prokurör Taylorile süüdistuse ning rahvusvaheline kriminaalpolitseiorganisatsioon Interpol kuulutas ta inimsuse vastaste kuritegude tõttu samuti tagaotsitavaks.

Riigipea põgenes küll sõbralikku Nigeeriasse, kus elas mitu aastat enne kui ta arreteeriti. Kuigi esialgu keeldusid riigipea puutumatusele viidanud Nigeeria võimud Taylorit välja andmast, otsustas president Olusegun Obasanjo lõpuks rahvusvahelisele survele järele anda ja sõjaroimari tagasi Libeeriasse saata.

Hiljem viidi ta Sierra Leonesse ja võeti ÜRO sõjakuritegude tribunali valve alla. 2008. aastal otsustas maailmaorganisatsioon Taylori Sierra Leone pealinnast Freetownist Haagi viia, sest nende hinnangul kujutas mees jätkuvalt ohtu rahvusvahelisele rahule ja piirkonna julgeolekule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles