Helsingin Sanomate valdusesse sattunud dokumendid näitavad, et fondide kasutamine varade peitmiseks välismaale on olnud reaalne käitumine ja mitte maksuametnike oletus.
Ajaleht: ka soomlased on peitnud raha Liechtensteini pankadesse
2. oktoober 2013, 11:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liechtensteini pangast LGT varastatud informatsioonist saab aimu mehhanismist, mida soomlased kasutasid varade peitmiseks maksuparadiisi. Protsessi on kasutatud fonde ja nii ei saa selgust tegelikest soomlastest kasusaajatest.
Ajalehe valduses olevatest dokumentidest selgub, kuidas Turus elav ehitusettevõtja pani koos poegadega aluse Liechtensteinis asuvale fondile ja kandis seejärel Šveitsist fondile kuuluvale pangaarvele enam kui kolm miljonit Šveitsi franki ehk üle kahe miljonit euro.
Varimajanduse ekspert Markku Hirvonen peab avalikuks saanud juhtumit tähelepanuväärseks.
«Välismaiste näidete kaudu on saanud selgeks, et fonde ja sihtasutusi on kasutatud kontode petmiseks. Algupärased dokumendid soomlastele kuuluvate varade petmise kohta maksuparadiisi on esimest korda avalikud,» rääkis endine maksuameti varimajandusega võitlemise projektijuht Hirvonen, kes nüüd on pensionil.
Niisuguste sammude tähtsaim eesmärk on jääda anonüümseks ja varjata tõelist kasusaajat. Liechtensteini pangandussüsteem on saladuste hoidmise osas väga tuntud.
Helsingin Sanomat kirjutas eelmise nädalal, et Liechtensteini pangast saadud materjalides on kaks uut soomlast. Tegemist ongi Turus elavast ehitusettevõtjast ja tema ühest pojast.
Ettevõtja müüs firma maha 1980ndatel. Näib, et mehel ja ühel tema pojal tekkis vajadus kanda raha välismaisesse panka varjule. Miljonite eurode mahus valuutat kanti esmalt Šveitsi panka, kui 1990ndate lõpus otsustasid nad kanda miljonid Liechtensteini.
Turus tegutsenud ärimehel oli kontosid ka mujal, sest maksuamet andmetel kanti aastatel 2000-2005 välismaalt Soome kokku 4,58 miljonit eurot. Osa summast oli võetud välisriigist välja sularahana ja toodud kohvris Soome.
Politsei otsustas eeluurimist mitte alustada, kuna tõendeid võimalikus kuriteost oli liiga vähe. Lisaks tundis maksuamet juba rahaülekannete vastu huvi.