Briti majandusajakirja The Economist hinnangul ei ole mingit põhjust lahterdada kõiki kommunistliku režiimi all olnud Euroopa riike Ida-Euroopaks, kuna see määratlus ei vasta ei riikide arengutasemelt ega ka geograafiliselt tegelikkusele.
The Economist: riikide lahterdamine Ida-Euroopaks on igand
9. jaanuar 2010, 18:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ligi 30 kommunistliku režiimi all olnud riigi vahel on praegu tunduvalt rohkem erinevusi kui sarnasusi. Ainus põhjus neid riike Ida-Euroopaks nimetada on ainult nende ühine saatus minevikus,» märkis ajakiri.
Samuti on The Economisti hinnangul eksitav nimetada Ida-Euroopaks Euroopa keskelt asuvat Tšehhit, samas kui tunduvalt rohkem ida pool asuvad Kreeka ja Küpros kuuluvad «läände».
The Economist märkis, et maailma majanduskriis näitas eriti ilmekalt, kui eksitav on sõna «Ida-Euroopa» kasutamine. Näiteks panganduskriis Lätis tõstis investorite hirme ka tunduvalt paremas seisukorras oleva Poola ja Tšehhi majanduse suhtes.
«Fakt on see, et tegelikult tabas kõige hullem kriis Islandi pangandussüsteemi ning tänavu on Euroopa riikidest kõige suurem prognoositav eelarvedefitsiit Suurbritannias ja Kreekas, mis ei asu sugugi ekskommunistlikus «idas»,» tõdes ajakiri.
The Econimisti sõnul on eksitav lahterdada Euroopat Lääne- ja Ida-Euroopaks ka paljude muude näitajate poolest. Näiteks on Sloveenia ja Tšehhi möödunud elustandardilt «läände» kuuluvast Portugalist, samuti on «Ida-Euroopa» riigid Sloveenia ja Slovakkia võtnud kasutusele euro, samas kui Suurbritannia, Taani ja Rootsi seda teinud pole.
«Eesti - vähemalt väljastpoolt vaadates - on üks vähem korrumpeerunud riike Euroopas, asudes selle näitajaga tunduvalt paremal positsioonil kui mitmed Euroopa Liidu asutajaliikmed, näiteks Itaalia,» kirjutas The Economist.
Ajakiri tõdes, et äärmiselt eksitav on seada ühele pulgale aastatel 2004-2007 Euroopa Liiduga liitunud riike, nimetades neid «uuteks liikmesriikideks».
«Tegemist on väga erineva seltskonnaga - alates Euroopa Liidu musterkondanikust Eestist (kes küll langes kinnisvaramulli ohvriks, kui on nüüd täitnud euroga liitumiseks vajalikud tingimused) kuni Bulgaaria ja Rumeeniani kes on saanud Brüsselilt korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse pärast karme sõnu kuulda,» kirjutas ajakiri.
The Economist meenutas, et kõik niinimetatud uued ELi liikmesriigid, Bulgaaria ja Rumeenia välja arvatud, on ühinenud Schengeni viisaruumiga, samuti on suurel osal neist viisavabadus Ameerika Ühendriikidega. Ka on niinimetatud Ida-Euroopa riigid erinevalt Austriast, Küprosest, Iirimaast ja Maltast NATO liikmesriigid.
«Termini «uued liikmesriigid» kasutamine on aasta-aastalt vähenemas. Poolakad, tšehhid ja eestlased loodavad, et nad vabanevad oma «uue» märgist võimalikult kiiresti, et neid hinnataks tegeliku väärtuse, mitte mineviku alusel,» kirjutas The Economist.