CIA tõi esimest korda avalikkuse ette detailid ülisalajasest Külma sõja aegsest projektist üritada tõsta Vaikse ookeani põhjast üles tuumarelvaga uppunud Nõukogude allveelaev.
USA üritas merepõhjast tõsta Nõukogude allveelaeva
13. veebruar 2010, 13:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1974. aastal ette võetud suure riskiga päästeoperatsioon koodnime «projekt Azorian» (ka
) all püsis varjul aastakümneid kuni hiljuti salastatuse alt vabastatud dokumendid avaldas reedel sõltumatu rahvusliku julgeoleku arhiiv, vahendas AFP uudisteagentuur.
Projekt sai alguse pärast seda, kui Hawaiist loodes uppus segastel asjaoludel kuus aastat varem Nõukogude Golf-II klassi allveelaev K-129 kolme tuumalõhkepeaga varustatud ballistilise raketiga pardal.
USA tollane president Richard Nixon andis isiklikult korralduse teha ettevalmistusi vaenlase aluse ülestõstmiseks, sest see pakkunuks suurel hulgal väärtuslikku luureinfot.
1972. aastal operatsioon käivitus ja katse rohkem kui viie kilomeetri sügavusel lebavat allveelaeva pinnale tuua tehti kaks aastat hiljem.
See oli väga kallis ja ohtlik ettevõtmine, mida tuli hoida venelaste eest saladuses. Kasvavate kulude ja diplomaatilise ohtude tõttu ähvardas seda ka tõsiselt päevakorrast mahavõtmine, kuid Nixoni toetus päästis projekti.
CIA sisetarbimiseks mõeldud ajakirjas ilmunud poolesaja lehekülje pikkune artikkel meenutab, kuidas allveelaeva üritati ookeanipõhjast üles tõsta selleks sobitatud uurimislaeva Hughes Glomar Explorer abil.
Sügavuses lebava allveelaeva ümber plaaniti langetada ling ja siis see aeglaselt üles tõmmata.
Missiooni kummitasid ööpäevaringselt piirkonda jälgivad Nõukogude alused ning ameeriklased olid valmistunud ka rünnakuid tagasi tõrjuma ja tundlikku tõendusmaterjali häireolukorras hävitama.
Kuid värskelt avaldatud materjalides on ka kinnikaetud lõike, mis jätavad selgusetuks, kuidas operatsioon õnnestus ja mida ameeriklased selle käigus teada said.
CIA eruohvitser ja operatsioonis osalenud laeva meeskonnaliige David Sharp kirjutas projektist ülevaate, ent tema sõnul ei tahtnud luureagentuur kolmandikku käsikirjast endiselt avalikustatuna näha.
Mõned ajaloolased ja ajakirjanikud on järeldanud, et ambitsioonikas projekt tõi vastandlikke tulemusi, kuna ainult osa allveelaevast saadi kätte ja kõige tundlikum Nõukogude varustus jäi püüdmatuks.
1975. aastal kirjutati operatsioonist esimest korda ka lehtedes, kuid luure keskagentuur keeldus siis infot kinnitamast ja ei väljastanud avalikkusele andmeid isegi pärast Külma sõja lõppu.
Küll teavitas aga tollane CIA direktor ja praegune kaitseminister Robert Gates operatsioonist 1992. aastal Vene presidenti Boriss Jeltsinit ning andis tollele üle filmi kuue vrakist leitud nõukogude allveelaevniku matusetseremooniast.