Transnistria ootab Vene rakette

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raketid S-300 Punasel väljakul
Raketid S-300 Punasel väljakul Foto: ITAR-TASS/ScanPix

Moldovast lahku löönud tunnustamata Transnistria vabariigi liider Igor Smirnov avaldas valmisolekut paigutada separatistliku piirkonna territooriumile Vene raketid.


Umbmäärase staatusega tunnustamata vabariigi liidri sõnul ei nõua nad alates 1992. aastast Transnistrias paiknevate Vene vägede lahkumist Moldova Dnestri-äärselt territooriumilt, vahendas AFP.

Samuti kinnitas Smirnov, et ei seisa vastu Vene rakettide paigutamisele Transnistria territooriumile, kui Venemaa vastava palve esitab. «Me oleme korduvalt öelnud, et me oleme valmis,» kinnitas Smirnov.

Vene ajalehe Nezavisimaja Gazeta teatel võib Venemaa, mis on viidanud oma piirkondlikele erihuvidele Transnistrias, vastuseks Bulgaaria ja Rumeenia kavatsusele liituda uue USA raketitõrjesüsteemiga Euroopas paigutada vastukaaluks raketid Transnistriasse.

Väljaande andmetel on Smirnov vastavat kava arutanud ka Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Transnistria liidri sõnul kohtus ta 9. veebruaril tõesti Lavroviga, kuid tema sõnul pole ta palunud Venemaal Transnistria pinnale rakette paigutada.

Nii Bukarest kui Sofia on teatanud, et pooldavad osalemist USA raketitõrjesüsteemis, mis võib tööle hakata juba viie aasta pärast. Smirnov avaldas seejuures muret selle üle, et Rumeenia on nõustunud lubama oma maale paigutada keskmaaulatusega USA püüdurraketid.

«Ma ei usu, et see oleks stabiliseeriv faktor,» tõdes Smirnov, kelle sõnul jälgib Transnistria tähelepanelikut Rumeenia tegevust.

Obama administratsioon alustas ettevalmistusi uue raketitõrjesüsteemi loomiseks pärast seda, kui septembris pandi riiulile varasem plaan, mille kohaselt pidi see paigutatama Tšehhi ja Poola pinnale, mis Venemaad samuti ärritas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles